Uppunud taeva süles
loob igaviku sulest sõna
üks eksinud rändur.
Ta tiivad on purud ja meeltele surub
kadunud mõte,
mida keegi ei leidnud.
Otsinud paljud, aga leida
ei tahtnud, mis tuua võinuks
taevast alla tähed.
Ja nii rändur istus ja astus
pilvede serval, et vormida
sõnast kadunud mõte.
Päevad, ööd põles tuluke silmis,
hiivas ekselnud laevad ja purjeisse
puhus sooja kodutuult.
Majakani saatis hullunud vennad, kel
otsing võttis rohkem kui poole ja
mõtet katsuda said vaid korra.
Möödus valge ja valgusetu,
pilvedest läbi nägi eksinud rändur, et
polnud taaskord ta üksi.
Kõuekõminal, kodulipu sahinal
jõudsid kohale uued, kel meelel
rusus raskus ja hing leida ihkas kadunud mõtet.
Kuulide vihinal, tuulest viiduna
kustusid tulukesed silmis ja
ükshaaval tagasi põhja vajusid hiivatud laevad.
Igaviku sulg põles majaka tules,
viis kaasa pilvepiirilt ränduri ja
meeltelt kadus kadunud mõte,
mida otsima taas tullakse pea.
YOU ARE READING
Värvitud sinised linnud
PoetryVärvitud sinised linnud on kurvad. Nad ei nuta, vaid raputavad tiibasid ja pritsivad värvi. Kogumik luuletustest nii inglise kui ka eesti keeles. / The colored blue birds are sad. They will not cry, but shake their feathers and spray paint. This is...
