Ei vesi enam kanda jaksa
su vettinud lakka.
Häguseks muutuvad silmad
ja suugi jääb vakka.
Puhma vahelt valguskiir terendab,
laotab rinnale käed,
ja korda kolmteist süda lööb,
puhtaks on pühitud mõistuse väed.
Sombune vesi silitab hellalt,
neelab su käed ja silmad ja keha.
Oksad pea kohal raagus,
embavad hinge, et ei saakski näha.
Su ümber on sõdurid
ja sees lahvatab sõda.
Keelel puiklev uhkus
on ekslev luulerida.
Kulla laps, su hälli poetan pisara,
et see õnnelik rahu kord
kurbuse pühiks
ja annaks lisaks ka.
Leekidest sündinud,
tuhaks sa põled.
Kildudel kõndinud,
surunud haavale õled.
Kuss, mu laps, sul tee on kerge,
upub vaid keha, hing on veel terve.
Jääb pinnale rahu ja kulunud idüll,
hirm kaob elumerre, sul pole selleta külm.
ŞİMDİ OKUDUĞUN
Värvitud sinised linnud
ŞiirVärvitud sinised linnud on kurvad. Nad ei nuta, vaid raputavad tiibasid ja pritsivad värvi. Kogumik luuletustest nii inglise kui ka eesti keeles. / The colored blue birds are sad. They will not cry, but shake their feathers and spray paint. This is...
