Läksin venekeelest inglisekeelde, kukkudes trepil otsa meie kooli pop-poisile, Arronile.
Ja minu õnneks oli ta kõrval ta imelise iseloomuga naine, Anna. Kes kallas mulle oma kohvi peale, sest miks mitte.
Kukkusin sellili, tirisin oma praktiliselt nahale sulanud kampsuni seljast ära ja võitlesin pisaratega.
Arron reageeris kiiresti, võttes mu sülle ja joostes arsti juurde, mulle kutsutu kiirabi ja kiirabi eemaldas need kampsuni tükid ettevaatlikult, samas, kui Arron minuga rääkis, et ma ära ei minestaks.
Kui mu rinnaesine puhas oli, soovitasid nad sinna jääkoti peale panna ja täna ega homme raudselt mitte plaasterid vms peale panna, sest muidu ei saaks kuumus nahast välja.
Teadsin seda isegi, aga olin tänulik, et mulle seda meeldetuletati.
Arron palus vabandust, mida ma teda tegemas mitte kunagi kuulnud pole, lubas mu veel koju ära viia, mida ta ka tegi.
Aga juba õhtul nägin, kuidas ta majja inimesi kogunes. Hordide kaupa.
Asi on nimelt selles, et Arron elab minu majast üle tee vastasmajas. Niiet me oleme praktiliselt peaaegu naabrid, mis on ka päris lahe. Ta on hull peohing, olen ise talle politseid kutsunud juba 3 korda.
Kui kell oli öösel juba üle 3-me tiksunud ja pidu raugemise märke ei näidanud, kutsusin jälle politsei välja.
Seekord ma ei saanudki aru, miks seal peol nii palju alaealisi oli, kui neid väljatõmmati. Tavaliselt nad on lihtsalt peo ärarikkunud, nüüd viidi 3 kaubikutäit noori kainekasse.
Tundsin ennast päris halvasti.
Aga ma sain magada vhmlt.
Hommikul.
Panin riidesse, sõin ja läksin kooli.
Arron ootas mind mu kapi juures, teadsin juba, et ta hakkab mölisema.
"Sa kutsusid politsei?"
Noogutasin.
"Ma ei saanud magada, sa segasid oma peoga mu und," põhjendasin.
"Miks sa midagi ütlema ei tulnud? Ma oleks ise laiali saatnud inimesed või vaiksemaks võtnud, mitte majapidu täitsa teinud," oli poiss mõistlik.
Vaatasin talle otsa näoga, milles pidi olema reaalselt suur küsimärk.
Millal sina suureks kasvasid?
"Ma ei tule sinu juurde sind otsima, ma ei oleks sind ülessegi leidnud," põhjendasin.
"Kui nii kena neiu mu valdustel liigub leian ma ta ise ülesse," vastas poiss muigega.
Läksin näost punaseks.
"Aga muidu, kuidas su põletus on?" Küsis poiss.
"Okei.. Sain natuke sidemeid peale panna, niiet haav saab õhku aga ma saan ringikäija," vastasin poisile.
Arron tegi kurba nägu. "Anna tõesti andeks."
Naeratasin ja ütlesin, et kõik on korras.
Ss hüppas Anna kuskilt välja, hakkas minu kallal kisama ja ss pani mulle bitchlapi kirja, mille ma muidugi vastu lõin, lic valel ajal. Ja ma läksin dire kabinetti, kus MINA pidin ANNA KÄESTI VABANDUST PALUMA.
Peale seda lasin ma oma kõik tunnid üle, kodus enda ette vihane olles.
