Olime üle pika aja koolis, ma tahtsin Arronit näha. Aga poisid ei tulnud, nad ütlesid, et nad ei viitsi tulla, niiet olime Adelliga kahekesi.
Sellest hommikust oli juba 2 päeva möödas, me ei ole rääkinud sellest ega midagi. Me pole näinudki üksteist peale seda, kui ta mu koju viis.
Olin naaatukene närvis, et ehk ta tõukab mu ära vms..
Astusime kooli suurtest hallide raamidega ustest sisse, vahetasime enda garderoobis jalanõud ja läksime tundi.
Arron istus üksi, poisid tema ümber, rääkimas millestki.
Mind isegi ei huvitanud teema, millest nad rääkisid, vaid meesjumal, kellega nad rääkisid.
Mu näole tuli automaatselt suur ja lai naeratus.
Adell tõmbas mind meie kohale, et me maha istuks.
Urisesin ta peale ja mossitasin.
Arron ei pannud mind tähele.
Miks? Võibolla ta on lihtsalt hõivatud, ma ei käi väga palju koolis ju, ehk ta ei osanud oodata mind..
Müksasin Adelli. "Kas sa arvad, et ta unustas mu ära?"
"Kuidas ta sinu äraunustas? Niipalju kui mina näinud olen, oled sa väga kepikas," sosistas tüdruk mulle vastu.
Puhkesin naerma.
Ja poole klassi silmad olid minu peal, klass oli vaikne.
Ja vihane, oi kui vihane Anna oli klassi uksel.
Peitsin oma näo oma juustesse, hingates korra sisse ja korra välja.
"Arron! Maryanne! Ugh! " kisas tüdruk.
Ma läksin näost punaseks.
Kas ta teab? Kas Arron rääkis kellelegi..? Perse.. Mis siis, kui rääkis? Appi.. Pekki.. Pekkipekkipekki.. Ma tapan selle raisa maha kui ta kellelegi rääkis ja teen temast topise.
"Jah?" Küsis Arron, enesekindlalt nagu ikka.
"Mida te tegite seal autos!?" Kriiskas tüdruk, üle klassi.
Nüüd on kõigile teada..
Üle klassi hakkasid viled käima ja kisama.
Jooksin pisarates välja, lubades endale, et ma ei tule siia hullumajja tagasi.
Adell tuli mulle järgi, helistas Jakele ja palus tal meile nii ruttu järgi tulla, kui ta saab.
"Lähme peitu. Jake ei jõua alla tunniga siia, ilmselt sa ei taha, et keegi sind näeks," soovitas tüdruk.
Noogutasin.
Läksime tüdrukute vetsu, tavaliselt siin garderoobide juures olevates vetsudes keegi ei käi, lihtsam on esimese korruse vetsu minna.
Nutsin ja ulgusin vaikselt seal, Adelli kaisus.
Sain Arronilt sõnumi, aga Adell ei andnud telefoni minule, öeldes, et see võib hullemaks asja teha.
Noogutasin, nutsin oma hinge seal vetsus välja ja lõpuks, teise tunni alguses helistas Jake et ta on kooli ees.
Suht paljud tüdrukud käisid esimese vahetunni ajal vaatamas mind.. Et kas mul on kõik okei jne. Ma ei teadnudki, et mul siin mingi fännibaas tekkinud on, sain küpsiseid ja jäätist ja Adell sai ka kohvi jne.
Astusime oma kingitustega välja vetsust, istusime autosse ja Jake viis koju meid.
Istusin terve aja kodus oma toas, nutsin ja vaatasin mingeid sarju.
Adell tuli minu tuppa, ainult et kontrollida ega ma oma veene läbi ei tõmba.
Tahtsin temalt oma telefoni saada, et emale helistada.
Ta andis ka mulle mu telo õnneks, aga istus voodile, nagu ta kontrolliks et ma Arroniga ei suhtleks.
