Viies.

420 39 2
                                    

Arron krabas oma pluusi ja tõmbas ukse Anna ees kinni.

Ta purskas naerma, kuuldes Anna kisa jätkumas ukse taga.
Ta lukustas ukse ja pani oma pluusi mu kaela taha, hoides mu pead pluusi äärtest.

"Ja kuhu me jäimegi, mu armas?" Küsis poiss.

Muigasin.

Panin käe ta kuklale ja suudlesin teda uuesti.

Siis lendas juhipoolne uks lahti, Anna raevutses ja ronis autosse.

Arron sai juba kurjaks vaikselt. "Mida kuradit sul viga on!? Kao minema!"

"Mida te teete?! Arron mis sul viga on!? Sa ei jäta mind maha ja sa ei ole temaga koos!" Kisas Anna.

Arron urises. "Ma teen täpselt seda mida mina tahan!"

Ta ignoreeris täiesti vihast plahvatavat Annat ja suudles mind, lükkas mu patjadesse pikali ja suudles mind veel.

Anna kriiskas ja tiris ta minust eemale.

"Nüüd mulle aitab!" Kisas Arron, visates tüdruku autost välja.

Ta lukustas kõik uksed, pani tuled kustu ja ronis minu juurde.

"Tule siia," sosistasin poisile.

Tundsin teda endale lähenemas ja suudlesin teda.

Arron tegi mu põsele musi ja jagas ka kaelale laialt musisid, tagasihoidmata.
Olin kindel, et ma olen raudselt hommikul maasikaid täis.

Ta ronis mu peale ja selle asemel et mind suudelda, ta hakkas mind kõdistama.

Naersin ja kiljusin ülikaua, kuni ta lõpuks naerdes mu rahule jättis.

Arron ronis mu pealt maha ja võttis mu lihtsalt kaissu, tiris meile teki peale ja küsis, kas ma olen väsinud.

Vastasin, et olen. Ja ta ütles, et tema on ka. Palusin tal korra ülevaadata, kus Anna on, mille peale ta vastas, et tüdruku auto on siin, ehk ss ta on siin veel.

Arron pani auto käima ja sõitis minema, alguses Anna jälitas meid, ss Arron raputas maha ta.
Ta jättis kuskile ranna kõrvale auto, lükkas süüte välja ja tuli mu kõrvale magama.

Hommikul.

Ma olin nii väsinud. Annast ja kõigest.
Arron magas mu kõrval veel mõnusalt, otsustasin ka lihtsalt lamada. Mida mul muud teha oli? Ma ei saa ju Arronit ülesse ajada.

Mõtlesin, et kuna siin on rand, on siin ka kuskil raudselt mingi pood vms.
Kõndisin sutsu ringi ja leidsingi pisikese külapoe, kust ma ostsin mingid ühekordsed nõud jne, süüa ja läksin tagasi.

Tegin Arronile süüa, mille peale poiss ärkas.

"Mm.. Mis head lõhnad.." sõnas poiss autoust avades, olles nagu täielik meesjumal. Ma ei tee nalja. Ta padjanägu ja sassis juuksed ja fakt, et ta ei pannud oma pluusi selga.. Uhhhh..

Naersin. "Ma mõtlesin, et ma ütlen aitähh."

Arron naeris samuti. "Ma pean sulle aitähh ütlema, et sa mu peast sooja eksi ja minu äratalusid."

"Sind taluks iga kell," lisasin.

Poiss muigas laialt. "Niiet ma sain su kätte?"

"Ei veel," vastasin, lai muie näos.

"Eks me näe. Mis sa süüa kokkad?"

"Ehh.. Ma tõin puuvilju. Ja ma mõtlesin puuviljasalatit? Midagi kerget, sest mul on eilsest see burks veel sees, maj jaksa rohkem midagi suurt süüa," vastasin poisile.

"Mm.. Kõlab hästi."

Naeratasin.

Poiss ronis autost välja, pani käed mu ümber ja jagas mu kaelale ohtralt suudlusi. Ja seekord, olin ma kindel, et 1 maasika ta mulle juurde tegi.

"Kuuleee.. Ära palun maasikaid tee," palusin teda

"Oh. Ma just tahtsin öelda, et sa oled minu oma, sest ma märgistasin su ära aga noh.. Sa vist ei taha oma kaela näha," vastas Arron ausalt.

Oigasin.

"Arroon! Pekki küll.. Palju tänu, ma käin nüüd ringi, lillad latakad mu kaelal. Ja keegi ei saa aru, et me amelesime," olin sarkastiline.

"Sa võid mulle ka teha," pakkus poiss välja.

Hakkasin naerma tema totaka pakkumise peale.

"Mille pagana pärast ma seda tegema peaks?" Küsisin naerdes.

"Sest mul ei ole midagi sinu poolt tehtud maasikate vastu, ma oleks uhke," vastas ta, üliarmastav pilk näos.

"Uhke?"

"Mhm.. Sest see tähendaks, et sa oled minu. Ja mina sinu," selgitas Arron.

"Ahsoo," vastasin, mõistes. "Aga ma ei ole sinu veel."

"Ja just sellepärast sina mulle maasikat teinud ei olegi," vastas poiss.

Naersin.

"Õigus."

Tegin meile toidu valmis, koristasin mingid asjad ära ja pakkusin salatit Arronile.

Ta oli vahukoore leidnud ja umbes pool sellest ärasöönud.

Poiss lasi vahukoore puuviljadele ja sõi salatit mõnuga.

"See on nii hea!" Kisas ta peale esimest maitsmist.

Naersin.

"Siis on hästi ju," olin endaga rahul.

Istusin Arroni kõrvale ja sõime koos seda salatit.

Vahukoort oli veel üle ja Arron otsustas lollitama hakata.

Ta lasi seda reaalselt igale poole, endale näkku ja mulle näkku ja madratsile ja tekk oli vist ka sellega koos.

Naersime niiväga palju.

Lükkasin poisi pikali, surusin ta käed maha ja naersin.

"Sul on kaelal ka seda vahukoort," ütlesin talle naerdes.

Ta proovis ühe oma kätest lahtisaada, et see vahukoor ärapühkida, aga mul oli parem mõte.

Suudlesin ta kaela.

Arron ohkas raskelt.

Tundsin ta käsi oma tagumikku pigistamas.

Surusin ennast ainult ahnemalt vastu poissi, soovides väljendada seda, kuiväga ma valmis olin talle ennast andma.

Jätsin endast maha maasikate jälje, liikudes mööda kaela kuni jõudsin ta huulteni.

Suudlesin poissi, samal ajal proovides enda pluusi äravõtta.

"Ei, mitte siin."

"Mis vahet seal on? Ma tahan praegu," vaidlesin vastu.

"Oled sa kunagi kellegagi olnud?" Küsis Arron.

Raputasin pead.

Ta naeratas mulle. "Ma viin su enda juurde."

Mu kulmud lendasid üllatusest kosmosesse.

"Su ema ja isa?" Küsisin.

" Neid pole umbes 3-4 nädalat. Tööreis mingisugune sinu isaga," ütles Arron.

Muigasin.

"Okei, ma olen nõus."

Panime istmed ülesse tagasi ja sõitsime koju.

Autost välja saades, üllatas Arron mind faktiga, et ka tema on virgin. Mis oli päris hea kuulata.

Astusime suurde ilusasse majja minu maja vastas, Arron ei hakanud isegi aega veetma, ta võttis mu juba elutoas ette, vaevu jõudsime tema tuppa.

See oli vist kõige ilusam hommik mu terves elus.

Return from tomorrowWhere stories live. Discover now