puuksukotid

339 32 9
                                    

(A/N üleval on muusikat.)

Mary POV

Viisime lapsed arsti juurde, sealt võeti ühendust lastekaitsega, ning umbes 6 kuuga saime lapsed päris endale.
Bioloogiline ema leiti ülesse, too andis nad meile adopteerimiseks ja seda me ka tegime. Kuid see aeg oli jõle raske, sest me ei näinud neid terve see aeg.

Kuid kui 6 kuu pärast nad enda juurde saime, olid nad juba 2 aastased.

Alguses nad ei tahtnud kumbki, Alissa ega Wendy meiega harjuda, kuid mõne päeva jooksul said nad aru, et nad on meie lapsed. Ja et me oleme nende vanemad.

Alustan päevast, kui me olime kõik kodus.

Ärkasin Arroni kaisust, või noh.. Meie vahel olid 2 puuksukotti, kes meid äratada üritasid ja lalisesid.

Arron naeris kõva häälega, lapsed oma kaissu võttes ja neile musisid jagades.

Ja lapsed kiljusid veel hullemini, Arron naeris jälle.

Keerasin selja neile, proovides natukene veel magada.

Kuid ei, Arron tõmbas minu ka oma kaissu, mudides mu rindu.

"Arron," ütlesin kurjalt, sellest piisas.

Ta käed läksid mu puusade ümbert ning tundsin ta huuli oma õla vastas.

Wendy ronis mu kätevahele ja Alissa istus Arroni küljepeal.

Keerasin end Arroni poole näoga, tõmbasin Wendy endaga kaasa.

"Ma armastan sind," sõnas mees lihtsalt.

Naersin, suudlesin teda ja ütlesin, et ma armastan teda ka.
Tüdrukud hakkasid kiljuma ja naerma, patsutades meid mõlemat oma pisikeste kätega.

Arron suudles mind uuesti, hästi pikalt, samas, kui tüdrukud üritasid meid lahutada.

Lõpuks kui Arron lahti lasi minust, ronis Wendy mulle näkku ja musitas mind hästipalju.

Irvitasin omaette, nagu lollakas, olles nii õnnelik.

Reed tegi me toa ukse lahti, toetus lihtsalt uksepiidale ja naeris.

Tüdrukud läksid hulluks, nad ronisid voodist alla ja jooksid Reedi juurde.
Reed võttis nad sülle, musitas neid, tegi mulle silma ja ütles:

"Ma varastan nad ära!"

Naersime Arroniga, kui tüdrukud üle Reedi õla meile lehvitasid ja tsau kisasid.

Kui me toa uks kinni läks ronisin Arroni kaissu, silmi sulgedes ja veel 30 minutit puhates.

Arron silitas mu selga ja hoidis mind enda vastas.

Ma kiusan sind natuke.

Surusin huuled vastu mehe õlga, kuuldes peaaegu kohe ta hingamisrütmi muutust.

Liikusin kätega alla, täpselt alaseljale, tõmmates teda endale ülilähedale.

"Kallis," sosistas mees.

Return from tomorrowWhere stories live. Discover now