4. Kiri

272 36 2
                                    

Adell käskis mul sulle kiri igaksjuhuks kirjutada, kui midagi juhtuma peaks ja me lahkuma peame.
Viisin su eile hommikul koju, peale seda, kui olime terve hommiku koos.
See oli kõige ilusam hommik terve mu elu ajal ja jääb ka selleks.
Ma nüüd ei oska midagi teha. Ma ei ole kunagi tõsises suhtes olnud, veel vähem sellises suhtes, kus ma oma süütuse ära andnud olen.
Anna..Anna oli lihtsalt üks tüdruk, kes juhtis 20 endasugust. Sina oled tüdruk, kes ei juhi kedagi, vaid teeb oma otsuseid ise, ei pane oma nina kellegi teise asjadesse ja ei sega kedagi oma ellu.
Ma armastan sind.
Ma armastan sind rohkem, kui sa arvata oskad. See on nagu valu, minu armastus sinu vastu. Mul on valus ilma sinuta olla. Füüsiliselt on valus. Ilmselt paisutab aju mingeid valu tundeid ja see teeb mulle haiget, ma ei tea.
Kui ma pean sinust igaveseks lahti laskma.. Ma tahan juba mõttest endale kuuli pähe lasta.
Aga kui me lahkume, siis ainult selleks, et me saaks sind kaitsta.
See on fakt. Niiet ära süüdista ennast, süüdista mind. Ainult mind. Mitte kedagi muud. Su ema ega isa, Reed, Jake ega Adell ei ole selles süüdi. Ainult mina. Ma ei luba sul käituda nendega nagu nende tundeid olemas ei oleks. Sa pead teadma, et sõnadel on võim, ole ettevaatlik nendega.
Samas.. Ma ei usu, et sa mind kuulad. Sa juba tead seda. Onju nii, kallis?
Mine minu juurde, varuvõtmed on garaazis, mu mootorratta istme all, minu toas, kapis on sulle midagi.
Nüüd tagasi teema juurde.
Ma ei tahtnud lahkuda ilma märgita minust ja sellest, mis meil oli, sest ma tean, et sa kannatad nii palju rohkem, kui mina. Ma tunnen sind nii vähe, aga seda ma tean raudselt. Sa olid sama kinni minus, kui mina sinus, oli nii? Sa lihtsalt mängisid minuga, muutes ennast sellega veel umbes 1000 korda paremaks.
Su mänglev ja elav meel on kõige seksikamad omadused, mis sul on.
Ma teadsin, et sa tegelikult armastad mind, aga sinust selle väljapressimine oli väljakutse, mille ma heameelega vastuvõtsin.
Sa avaldasid armastust iga oma suudluse, naeratuse, maasika ja puudutusega, aga mitte kunagi sõnadega.
Ma ei kahetse, et ma sinusse armusin. Mitte kunagi ei kahtse. Sa olid parim, mis minuga juhtuda sai.
Ma armastan sind niiväga palju.
Mu süda valutab, teadmatusest, kas ma saan su õhetavaid põski ainult ühe korra veel näha, kas ma üldse sinuga kõige halvema korral hüvasti saan jätta.
Vahel on teadmatus aare, meie juhul mitte.
Aga ma väärtustan iga hetke, mil me koos oleme ja tänan heldeid jumalaid selle kingituse eest.

Kallis, ma armastan sind.
Ma armastan sind nii väga, et ma tahaks jälle su korteri ette ilmuda ja Reedi kiusata, et ta sul minu juurde käsiks tulla.
Kas sa ootad mind? Tahad sa mind veel näha? Ega sa haiget ei saanud? Ega mina sulle haiget ei teinud? Ma olin närvis. Ma kartsin niiväga sulle haiget teha. Ma tõesti kartsin seda kõige rohkem. Kui ma sulle haiget tegin.. Ma hammustaks endalt käed küljest ära, karistaks ennast igal võimalikul viisil.
Mul on nii palju küsimusi sulle aga samas nüüd on mu pea tühi. Ma ei tule ilmselt tagasi, palun, kui ma lahkusin, ära mind otsima tule. Sa ei leia meid. Me liigume koguaeg metsikutel kiirustel, sinust eemale. Ja sa oled ise piisavalt tark tüdruk, sa tead seda.
Olgu. Mu ainus ja kalleim arm.
Ma armastan sind.

-Arron.

Return from tomorrowWhere stories live. Discover now