Üleval ^^
Arroni POV
Naise sõnad pugesid mu naha alla, ta pisaratest punane nägu pani mu südame kiiremini tuksuma, tundsin oma vere keemist.
Ma olin vihane enda peale.
Ta nuttis. Jälle.
Jälle minu pärast.
Ja mu abieluettepanek oli ka perses.
Vihkasin tänast. Tõesti vihkasin.
Naine mu ees värises, ta hoidis muundumist jõuga tagasi.
Hoidsin temast eemale, sest kui ta mu juures muundub, olen ma ribadeks.
Ta oli nii vihane.
"Kullake," sosistasin vaikselt.
"MA VIHKAN SIND! SA PANED KÕIK MINU ÕLGADELE! NAGU MUL ENDA VANEMATEST PIISAVALT EI OLNUD!" Kisas ta.
"Maryann.. Anna andeks, tõesti. Ma ei mõelnud seda nii. Päriselt."
Ta raputas pead, uued pisarad silmist välja purskamas.
"SA V-VALETAD!" Kisas naine, minnes peaaegu segaseks. Tal oli nii raske muundumist tagasihoida, samas minuga suhelda. Iga mu sõna ajas teda rohkem endast välja. Ja ta teadis, et kui ta hunt on, tuleb ta mulle lihtsalt kallale.
Niiet kõige lihtsam oli mul endal enne muunduda.
Ma saan peksa.. Sajaga.. Jep. Abielu ettepanekust peksasaamiseni.. Võimalik ainult minu ja Mary vahel.
Naine oli juba muundunud ja lõrises mu peale, ta viha mu mõtteid täitmas.
Jooksin nii kiiresti, kui ma suutsin, naise eest ära, sest ma tõesti kartsin teda.
Jooksime nii ehk tund, poolteist? Mary rahunes mingi aja peale, kuid ma tõesti pidin nahast välja tulema, sest ta hammustas mu saba päris katki.
Ma ei saa väga kaua istuda.. Vittu kll..
Kui Mary rahunenud oli, sörkis ta autoni, muundus tagasi, istus autosse ja vaatas mind tuima näoga, ilmetumaga, kui kivi.
"Kallis?" Proovisin, vaikselt.
"Ma ei taha sinuga rääkida." Sõnas ta.
"Palun, võta mind enda kaissu," kõlas kohe järgmine mõte. Ta ei tahtnud ilmselgelt, et ma viimast kuuleks, kuid ma naeratasin naisele laialt ja ronisin autosse, naist enda sülle tirides.
Ta ei puigelnud õnneks vastu, kuid ta nägu oli leekivpunane.
"Ma armastan sind," sosistasin talle.
"Ma sind ka," sõnas neiu mulle vastu.
Suudlesin teda, käsi tihedamalt ta poolalasti ihu vastu surudes.
Mary käed jooksid mu juustesse, ta surus end vastu mind.
(A/N MU FAKING CRUSH KIRJUTAS MLLE JUST PRGU KUI MA HAKKAN FAKING SEKSISTEENI KIRJUTAMA JA MA TUNNEN ENNAST NII IMELIKULT. KILL ME?)
"Arron? Jah. Jah, ma tahan sinuga abielluda," sõnas naine, hingeldades, kuid lai naeratus ta näol.
"Ma armastan sind," sõnasin talle, teda rohkem enda poole tõmmates ning uute suudlustega mattes.
(A/N TRA MAJ SAA SEDA SEKSISTEENI KIRJUTADA TEILE. SORRI. MA LIC EI SUUDA. SEE TUNDUB NII VALE. Andke andeks. No juicy things today.)
Naine oli mu süles, naeris ja oli õnnelik.
Tõeliselt õnnelik.
Ja mina ka.
Lõpuks kiskus kõik ikkagi seksuaalseks ära ja lõpetasime mu auto tagaistmel, Mary mu kaisus.
Vaikus, mugav vaikus oli.
"Arron.." sõnas naine, end liigutades.
"Jah?" Küsisin.
"Ma tahan eraldi kolida teistest. Ma ei taha koguaeg kuskile eraldi tulla, et me oma aega saaks. Me ei pea üldse kaugele minema ju, lihtsalt natukene eemale," palus Mary mind.
Naeratasin talle.
"Ma olen ka mõelnud sellele, Reediga rääkisime isegi sellest. Ta ütles, et tal Irenega prgu probleeme ei ole, nad ei ole veel maganud, aga et ta näeb seda probleemina tulevikus," rääkisin naisele.
"No vot.. Ja tüdrukutele tuleb ka enda tuba saada, nad on suured juba. Meil pole ruumi," leidis ta ühe põhjuse veel, miks.
Noogutasin.
"Vaatame midagi. Aga me peame enne mõlemad tööle saama," sõnasin, ta pead silitades.
"Mhm," ütles Mary, pead vastu mu rinda toetades, ning sulges silmad.
Kaisutasin teda, enda üht ja ainust, tänades jumalaid ja jumalannaid selle ingli eest, kes mu kätevahel puhkas.
