Adelli POV
Ärkasime mingis majas. Tuba oli soe, aknalt vaade linnale.
Tore oli see, et aknal olid trellid ees ja kui ma neid puudutasin, ei suutnud ma 10 minutit oma käega midagi teha.
Grettelil oli nägu verine, Maryt ei olnud.
Hailey oli veel terve, samuti Bri.
Ajasin Hailey ülesse, raputasime ka Brid, aga ta ei ärganud.
"Ilmselt mingi unerohu all. Ma muundun," sõnasin Haileyle.
Ta noogutas ja tõmbas teised eemale.
Muundusin, tundes, et jalavõru mu jala ümber ei andnud järgi ja soonis mulle jalga, jagades elektrilööke üle terve mu keha.
Urisesin, kannatades seda valu, kuid mitte lõpuni muundudes.
Kuulsin Arroni vihast häält, ja ma kisasin talle ainult seda, et me oleme mingis majas, linnas ja et ma ei tea kus Mary on, rohkemaks ma võimeline ei olnud.
Muundusin tagasi.
"Kurat.. Aga sa mingit ühendust said?" Küsis ta lootusrikkalt.
Noogutasin.
"Loodame, et nad nüüd leiavad meid," vastasin, teades et tegelikult peame siit ise välja saama.
Uurisin seda kongi.
Mul on vaja kummikindaid vms, see nullib elektri ära..
Uurisin kongis ringi, otsides midagigi.
Lõpuks tuli Haileyl mõte pükste ümbert kõigil kummid äratõmmata, mida me ka tegime. Siis sidusime ümber mu sõrmede ja proovisime.
Ma ei tundnud absoluutselt midagi.
Juubeldasime ja lõhkusime trellid ära.
"Oota. Me ei saa siit välja ju," sõnas Hailey.
"Ma võtan Gretteli selga ja ronin alla ja ss tlen ülesse, võtan Bri ja ronin uuesti alla, ss viime nad poiste juurde ja ss otsime Mary ülesse," mõtlesin kiiresti plaani välja.
Hailey kahtles, muidugi kahtlesin mina veel rohkem. Ma juba teadsin, et Arron lööb mu maha, aga me pidime tegutsema.
Ronisin alla, kandsin Bri ja Gretteli alla, Hailey tuli ka ettevaatlikult alla ja me jooksime ära, niipalju kui kannatas.
See oli liiga lihtne.. Midagi on mäda..
Jõudsime metsa, metsas oli mingi mahajäetud hoone vms, viisime Bri ja Gretteli sinna ja vaatasime ruumid üle igaksjuhuks.
"Oh jumal. Adell!" Kisas Hailey.
Jooksin ta juurde, avastades ruumi, kus oli mitu-mitu surnukeha.
"Vampiirid."
Ta noogutas.
Sulgesime ukse, tegime oma "baasi" teisele poole hoonet, sellest toast võimalikult kaugele.
Terve hoone haises vampiiride järgi, aga lõhna järgi peale nende surnud vampiiride siin kedagi käinud ei ole. Niiet tundus okei. Pealegi, on meil lihtsam põgeneda, kui me oleme perses ja meid ülesse leitakse, sest meie lõhnad on nende omadega segunenud.
