Ärkasin 6 paikku, sealt kus me eile kõik magama jäime- diivanilt.
Reedi käsi oli mu ümber ning meile oli tekk peale pandud.
Naeratasin omaette.
Tõusin püsti ja ajasin Adelli vaikselt ülesse.
Vahetasime riided ja panin koolikoti kokku.
Adell oigas.
"Natuke veel, ss teeme eksamid ära ja ss on vabadus," lohutasin teda.
Adell naeratas mulle ja noogutas.
"Reedil veab.. Ta on lihtsalt väga kiire õpivõimega ja talle on kõik kerge.. Me peame koolis käima," ohkas tüdruk.
Noogutasin.
"Ma pean täna tööle ka minema.." ohkasin.
"Mul on homme õhtune," keksis tüdruk.
"Aga sa pead ka ikkagi tööl käima," vastasin talle naerdes.
Ta hakkas ka naerma.
Tegin süüa ja läksime autosse, et siis kooli minna.
Koolis.
Astusime kooli suurtest ustest jällegi sisse, tavaliseks saanud jõllitamine jätkus endiselt, astusin oma kapi juurde ja avasin selle.
Kortsutasin kulmu.
Ma pean selle sitamaja ka siit kunagi ärakoristama ju..
Sügav ohe.
"Keemia?" Küsis Adell.
Raputasin pead.
"See sitamaja siin on hullem, kui keemia," vastasin.
Naersime.
"Mingi prügikoti, kummikindad ja tõmbad prügikotti selle kapi sisu lic. Lihtne," sõnas ta.
Naersin.
"Eksole."
Nägin ustest oma jumalat sisseastumas, koos oma pundi sõpradega.
Kui Arron mind nägi, tuli ta huultele kelmikas muie.
"Lähme," ütlesin Adellile.
Lukustasin kapi ja hakkasin keemia klassi liikuma, oodates seda, millal Arron mu ümbert kinni võtab ja mulle musi teeb.
Aga ta ei tulnud.
Kergitasin kulme, üllatunud olles.
Aga igatahes. Kõndisime kolmandale korrusele, hull workout oli.
"Ma vean kihla, et mul on hull muskel nüüd," ütlesin Adellile.
Ta hakkas kõva häälega naerma.
Mina ka.
Vadistasime omavahel, rääkisin talle eilse pisidetaile ja mainisin ka seda, et ta peab mu empsi nägema mingiaeg, millega ta nõus oli.
Arron tuli oma sõpradega ülesse, istus minu kõrvale, pingile ja tegi musi mulle.
Naeratasin.
Panin pea poisi õlale, silmi sulgedes.
