Sosistav Torm

8.

Emily

Oli taas esmaspäeva õhtu, kuid seekord ei veetnud ma seda ühikas õppides, vaid olin tulnud töövestlusele. Otsustasin, et pean endale nädalavahetuseks töö leidma, et saaksin endale natuke lisaraha teenida. Ma ei tahtnud ainult vanemate rahast sõltuda, tahtsin ise hakkama saada oma ühika üüri maksmisega ja toidurahadega.

"Tulge palun sisse."ütles meesterahvas ja ma järgnesin mehele.

Istusin mehe vastu, kelle ees oli minu CV, mille olin paar päeva tagasi saatnud. Olime Vanessaga paar päeva tagasi poes ja just seal ma nägin ma töökuulutust, et otsitakse tanklasse klienditeenindajaid. Polnud küll suurem asi töö, kuid alustuseks oli piisav ja palk oli hea. Ei saanud kurta.

"Teie olete siis Emily Foster?"küsis mees.

"Just."

Mees tutvustas ka ennast kui ülemusena ja tema nimi oli Frank. Ta küsis põhilisi töövestluse küsimusi, millele ka vastata oskasin.

"Ma võtan teiega ühendust, kui olen oma otsuses kindel."ütles Frank. Noogutasin vastuseks.

Neiu, kes leti taga seisis, saatis mind pika pilguga. Ma ei jäänud selle üle kaua juurdlema, vaid läksin välja. Õue saabudes tõmbasin endale jope rohkem ümber, sest enam ei olnud nii suvises ilmad. Vihma kallas nagu oavarrest ja ma kahetsesin, et polnud raatsinud soojemat panna.

Seadsin sammud ühika poole, sest ühikas ei asunud tanklast üldse kaugel. Tõmbasin kapuutsi pähe, et ennast natuke vihma eest kaitsta.

Olin natuke maad kõndinud, kui nägin enda kõrval autot sõitmas, mis mulle tuledega vilgutas.
Auto peatus minu kõrval, aken keriti alla ja nägin seal istumas Dawsonit.

"Dawson, sina."ütlesin ma tervituse asemel.

"Tere sulle ka."lausus Dawson muiates.

"Sa oled kuhugi minemas?"

"Koju. Tahad peale tulla? Õues on päris sitt ilm."

"Ära sa märgi."vastasin ma, aga istusin siiski Dawsoni kõrvale autosse.

"Kuidas koolipäev möödus?"uuris Dawson, et vestlust arendada.

"Normaalselt. Saime esimese arvestusliku töö ülesande."

"Las ma arvan. Te peate intervjueerima teise või kolmanda kursuse õpilasi ja pärast sellest tõelise intervjuu koostama."

"Kust sa teadsid?"

"Professor Gansey teeb seda iga aasta."

"Mul ei ole õrna aimugi, keda intervjueerida."

"Ma võin ennast pakkuda."ütles kutt.

"Päriselt?"

"Jah. On sul midagi selle vastu?"

"Ei, see on tore, et pakud abi selles suhtes."

"Võta heaks."

"Kuidas nädalavahetus möödus?"

"Normaalselt. Laupäeva õhtul käisin ema juures ja pühapäeval käisin tööl."

"Kus sa töötad?"

"Tanklas."

"Ma just käisin tanklas töövestlusel."vastasin ma.

"Või nii. Töötajaid on päris vähe, seega ma ei imesta."

"Palju neid hetkel on?"

"Üks. See tankla alles alustas mõned nädalad tagasi tööd."

"Nii et meist võivad töökaaslased saada."

"Tuleb nii välja."

Ta peatas auto ühika ees. Nägin suitsunurgas õhtuseid suitsetajaid ja nende seltskonnas veetsid aega veel Marissa ja Vanessa.

"Aitäh sõidu eest."

"Võta heaks."

"Kas ma sinu numbri saaksin? Noh, et saaks intervjuu aja kokku leppida."

"Muidugi."

Dawson kirjutas oma telefoninumbri mu telefonisse. Tänasin poissi veel kord ja jalutasin ühikasse.