Sosistav Torm

23.

Möödusid nädalad ja vaikselt hakkas talv kätte jõudma. Minu ja Dawsoni suhe oli veelgi intiivsemaks muutunud. Me ei olnud ametlikult paar, ma ei teadnudki, kuidas end selles osas tunda.

"Tüdrukud, me peame omale minema kleite ostma."ütles Marissa ühel õhtul.

Enne vaheaega oli tulekul jõuluball. Kõik sellepärast väga elevil, eriti Marissa.
Paar nädalat tagasi läks Vanessa Robertiga lahku ja ta elas seda ikka veel üle. Arusaadav, see oli kõigest paar nädalat tagasi ja nad olnud koos kümnendast klassist alates. Tüdruk polnud kindel, kas üldse tahab ballile tulla.

"Ma ei tea ikka veel, kas mul on mõtet tulla."ütles Vanessa.

"Nessa, sa just peaksid tulema. Mis siis, et sul kaaslast pole."

Nessa ohkas. "Marissa, ma..."

"Marissal on õigus. Sa peaksid kuidagi oma mõtteid eemale viima."vastasin ma.

"No näed!"

"Hea küll, ma tulen teiega poodlema."andis Vanessa lõpuks alla.

"Tubli tüdruk."kiitsin ma teda.

Sõitsime bussiga kesklinna, kus asus kaubanduskeskus. Šhoppasime kõik poed läbi, kuni igaüks endale kleidi ja kingad leidis. Lisaks ostsime ka veel väiksed pidulikud kotid.

Hiljem taas ühikas olles helistas mulle üllatuseks Edward. Ma ei arvanud, et ta nii kiiresti minuga uuesti ühendust võtab.

"Hei, Edward."ütlesin ma rõõmsalt.

"Tšau. Sa ilmselt ei oodanud mu kõnet."

"Ei, see on hea üllatus."

"Ma tean, et ma ütlesin, et ma vajan aega, aga... Ma tahaks lihtsalt kokku saada. Mis sa arvad?"

"Olgu. Kas meie tavalises kohas?"

"Jah, mulle sobib."

Leppisime kokku kellaaja ning lõpetasime kõne. Vanessa vaatas mind küsivalt.

"Kas see oli Edward?"uuris tüdruk.

"Jah. Ta tahtis kokku saada."

"Äkki ta tahab sind ballile kutsuda?"pakkus Vanessa.

"Küllap ta tahab lihtsalt rääkida. Pealegi, Dawson kutsus mind paar päeva tagasi."

"Okei. Kuidas arvad."

Kui kohvikusse jõudsin, istus Edward juba ühe laua taga. Ta naeratas mulle ja ma naeratasin talle vastu.

"Mul on hea meel sind näha."ütlesin ma poisile tervituseks.

"Mul sind ka."

"Oled sa juba midagi tellinud?"

"Ei, ma ootasin sind."

"Hea küll."

Teenindaja tõi meile menüü ja seekord otsustasin mina tavalise šokolaadikoogi ja jäätisekokteili kasuks. Kuna Edward ei suutnud otsustada, võttis poiss sama.

"Tead, ma arvasin, et sa ei võta minuga nii kiiresti uuesti ühendust."ütlesin ma poisile, kui teenindaja lahkunud oli.

"Ma mõtlesin paar päeva ning ma loodan, et saame taas sõbrad olla."

"Mina ka, Edward. Muide, kas sa ballile lähed?"

"Ma pole veel kindel. Aga sina?"

Noogutasin. "Dawsoniga."

"Okei."

Rääkisime veel koolielust ja siis toodi meie toit. Mulle meeldis, et sain temaga taas vabalt rääkida. Mulle meeldis, et saime koos naerda ja meil oli üleüldiselt vaba olek.

"Kas te mulle ka nalja räägite?"kuulsin äkitselt tuttavat häält oma seljatagant.

Pöörasin end ümber ja nägin Dawsonit, käed rinnal risti seismas.

"Oh, Dawson. Sina siin."puterdasin ma. Ma ei osanud muud moodi reageerida.

"Jah, ma jalutasin juhuslikult Brandoniga siit mööda."

Brandon seisis meist natuke eemal, jälgides, mis toimuma hakkab. Ma ei teadnud, kas hakkab midagi head või halba toimuma.

"Äkki istud Brandoniga meie juurde?"pakkusin ma, vaadates korra Edwardi poole. Poisi pilk oli ootav. Ta ootas, mida Dawson ette võtab, kuidas poiss reageerib.

"Emily, kas me saaks rääkida?"küsis Dawson.

"Hea küll. Vabandust, Edward."

Edward vaid noogutas. Tundsin endal Edwardi pilku, kui me Dawsoniga õue nurga taha rääkima läksime.

"Milles nüüd siis asi?"küsisin ma natuke pahaselt.

"Sa ju tead, mida ma arvan sinu ja Edwardi... Sõprusest."

"Dawson, palun, lõpeta. Me olemegi ainult sõbrad."

"Sina võid nii tunda, aga tema seda ei tunne."

"Dawson! Sa ei pea selline olema."

"Milline?"

"Armukade. Me saime niisama kokku."

"Jajah. Temal on muud mõtted."

"Palun, kui sa oled jälle normaalne, siis me võime rääkida."

Heitsin Dawsonile ühe pahase pilgu. Ma olin päriselt pahane. Kas ta ei usaldanud mind?

"Emily, palun oota."ütles Dawson, haarates mul käest.

"Ma ei saa sinust aru! Kas sa üldse ei usalda mind?"

"Ma... Ma olen lihtsalt armukade."

"Okei, sa ei usalda mind. Selge. Ma ei tea, mida sa veel minust mõtled."

Rebisin end vihaselt poisi haardest lahti ja jätsin ta üksi õue.