Sosistav Torm

13.

Laupäeva õhtul kell seitse sättisin end taas tööle. Jätsin Vanessa ja Marissa ühikasse filme vaatama ning jalutsin bussipeatuse poole.
Taevas oli pilvine ja tõotas tulla suuremat sorti vihmasadu.

Niimoodi bussi peatusesse jalutades, liikusid mu mõtted taas Dawsonile. Väike naeratus tekkis mu huultele kui mõtlesin meie suudlusele. Ma ei saanud sinna mitte midagi parata, et aega-ajalt siiski sellele mõtlesin.

Kui lõpuks töö juurde jõudsin, ei näinud ma poissi esialgu kusagil. Rebecca, kes enne meid vahetuses oli, oli juba lahkunud. Läksin riietusruumi, et tööriided selga panna.

"Oh, vabandust!"hüüatasin ma. Tormasin riietusruumi ilma koputamata sisse ja seal oli Dawson, kes parasjagu oma särki vahetas.

"Emily, tore sindki näha."ütles kutt muiates. Ta ei lasknud end absoluutselt sellest segada, et olin nii sisse tormanud.

"Ma tulen pärast tagasi."pomisesin ma.

"Sa minuga koos ei tahagi riietuda?"uuris poiss.

Turtsatasin. "Tänan pakkumast, aga ei."

"Hea küll, ma teen kähku."

Jätsin poisi riietuma ja läksin ukse taha ootama. Pidin endale tunnistama, et tal oli pagana ilus keha. Kohe näha, et Dawson veetis jõusaalis palju aega.

"Noh, ma olen valmis."ütles kutt, tuues mu oma mõtetest välja.

"Jah, ma kohe tulen."

Kui ta minust möödus, riivas ta õrnalt oma käega minu kätt. Vaatasin meie käsi, mis hetkeks kohtusid ja tormasin siis riietusruumi.

Ma ei saanud ikka veel aru, mida ma tema vastu tunnen. Midagi ma tundsin, kuid ma ei osanud sellele nime anda. Oli see äkki väike crush? Või olid need lihtsalt segased tunded?

Panin tööriided kiiresti selga, hingasin sügavalt sisse ja välja ning läksin leti taha. Dawsonit hetkel polnud, küllap oli ta koristamas.

Tundsin järsku kellegi käsi enda õlgadel ja ma kiljatasin. Pöörasin ümber ja nägin seal muigavat Dawsoni.

"Pagan võtaks, Dawson, miks sa mind ehmatama pidid?"küsisin ma pahaselt.

"Töö elu peab ju kuidagi lõbusamaks tegema."lausus ta.

"See oli sinust väga armas, Dawson."

"Pole tänu väärt."

Rohkem ma temaga kurjustada ei saanud, sest sisse astus klient. Mees maksis bensiini eest ja ostis kaasa hot dogi, mille ma talle valmis tegin.

"Muide, kas sa suhtled selle Edwardiga tihti?"uuris Dawson, kui klient läinud oli.

"Mis sinul sellest on?"küsisin ma.

"Ega ei olegi. Ma lihtsalt huvitun teiste inimeste elust."

"Vahepeal suhtleme."vastasin ma.

"Ta on ju... Kuidas ma nüüd ütlen? Veidike imelik."

"Ta ei ole imelik. Ta hoiab lihtsalt omaette."

"Mis iganes."pomises ta.

"Tõesti, mida iganes."laususin ma silmi pööritades.

Dawson võttis koristamis asjad ja läks taharuumi koristama, jättes mu üksi meie vestluse üle järele mõtlema.