Sosistav Torm

14.

Järgmisel nädalavahetusel leidsin ennast taas peolt. Ma ei uskunud seda ise ka, kuid Vanessa ja Marissa olid mind kutsunud. Sättisime ennast ühikas valmis ning läksime siis takso peale.

Pidu toimus ühe Vanessa klassivenna juures, kellel oli linnast väljas maamaja ning mida keegi sügisel ei kasutanud. See oli piisavalt suur, et mõned üliõpilased ära mahutada.

"Noh, olete valmis või?"uuris Vanessa.

"Ikka."vastas Marissa.

Mina olin endale lubanud, et ma ei joo. Vähemalt mitte palju.
Läksime majja ja esimesena tuli meile vastu üks tüdruk, kes meile naeratades joogid ulatas. Ka mina võtsin joogi vastu, ma ei teadnud, miks ma ära ei öelnud.

Olin kutsunud peole ka Edwardi, aga ma ei olnud kindel, kas poiss üldse tuleks. Ta oli selline omaette hoidev ja talle meeldis rohkem kodus olla.

Kell üheksa jõudis kohale põhiline rahvamass. Vaatasin igal pool ringi, kuid Edwardit ma veel ei näinud.

"Tüdrukud, kas ma toon teile juua?"küsis Vanessa püsti tõustes. Ta oli natukene purjus, kuid ta seisukord ei olnud kõige hullem.

"Mulle võid ühe rummi tuua."lausus Marissa.

"Mulle võid siidri tuua."vastasin ma. Ma olin endale lubanud, et ma kangemat jooki ei võta. Ma ei tahtnud selliseid tagajärgi, mis eelmine kord olid.

"Hea küll, ise tead, Emily."

Vaatasin tantsivaid inimesi keset tantsuplatsi. Välja maja taha oli tehtud lõke ja seda valvas grupp inimesi.
Mõne aja pärast saabus Vanessa koos jookidega tagasi.

"Emily, sa ootad kedagi või?"uuris Marissa.

"Ma kutsusin ühe sõbra, aga ma ei tea, kas ta tuleb."

"Kelle? Dawsoni?"

"Ei. Edwardi."

"Ma arvan, et kui ta ei tuleks, siis oleks ta sulle sõnumi saatnud."

Ühtäkki nägin ka Edwardit uksest sisse astumas. Ta otsis pilguga mind ja ma naeratasin. Tõusin püsti ning läksin poisi juurde.

"Sa siiski tulid."ütlesin ma tervituse asemel.

"Ma mõtlesin, et ma ühe korra proovin seda peo värki."vastas ta, kergelt muiates.

"Soovid sa äkki midagi juua?"

Edward kehitas õlgu. "Mul on ilma alkoholita ka lõbus."

"Õige. Tule, ma tutvustan sind oma sõbrannadele."

Võtsin tal käest kinni ning vedasin ta diivani juurde, kus meie seltskond parasjagu istus. Tutvustasin neid üksteisele ning tundus, et nad said väga hästi läbi. Vanessa pilgutas mulle silma kui poiss Marissaga juttu ajas. Pööritasin ainult silmi.

"Kas lähme tantsima?"küsisin ma Edwardilt üle muusika.

"Jah, miks ka mitte."vastas ta.

Naeratasin ja vedasin ta platsile. Tormakas laul kestis paar minutit ning see liikus edasi romantilisele, aeglasele palale. Vaatasime Edwardiga teineteisele sügavalt silma, ma aga ei oodanud, et ta mul ümbert kinni võtab.

Ühel hetkel kummardus poiss mulle lähedale ja liitis meie huuled. Suudlus oli õrn, kuid tundsin selles tema tõelisi tundeid.

"Hoia temast eemale!"kuulsin ma tuttavat häält ja vaatasin ehmatusega, kuidas Dawson Edwardi minust eemale lõi.

"Dawson, lõpeta ära! Mis sul arus on?" karjusin ma ning üritasin teda Edwardist eemale hoida.

Muusika keerati vaiksemaks ja kõik peolised keskendusid meie stseenile. Mul oli piinlik, kuid ma olin vihane ka Dawsoni peale, kes Edwardit löönud oli.
Seisin Edwardi ja Dawsoni vahele, et nad teineteist lüüa ei saaks.

"Ma ei saanud pealt vaadata, kuidas ta sind suudles!"karjus Dawson vihaselt vastu.

"Miks see sulle nii tähtis on?"küsis nüüd Edward. Poisi huulest jooksis natuke verd. Õnneks ei olnud see kõige hullem.

Dawson muigas. "Sa ei tea seda, ega?"

"Mida ma ei tea?"uuris Edward, vaadates otsa mulle ja Dawsonile.

"Ole nüüd, sa ei oska tõesti aimata?"

"Dawson, lõpeta palun stseeni korraldamine."sisistasin ma.

"Mina võin stseeni korraldamise lõpetada, aga tema hoidku oma käpad sinust eemale."vastas Dawson ja jättis meid talle järele vaatama.