Sosistav Torm

17.

Kuna nädalavahetus oli meil vaba, siis seekord otsustasin selle ühikas veeta. Minu plaanid aga rikkus ootamatult Dawson, kes mulle helistas.

"Hei, Em. Sul täna plaane on?"uuris kutt kohe, kui olin ta kõne vastu võtnud.

"Jah, ma olen väga hõivatud voodis vedelemisega."vastasin ma.

"Tohin ma sinu kõrval lamada?"küsis Dawson. Kujutasin ette, kuidas ta teisel pool toru muigas.

"Mine sa ka metsa, Dawson."ütlesin ma.

"Okei, mul oli tegelikult plaan sind lõbustusparki kutsuda."

"Sina käid sellistes kohtades?"küsisin ma kõhklevalt.

"Mitte eriti, aga linnas avati jälle lõbustuspark. Oleksid huvitatud?"

"Hea küll. Ma panen ennast valmis."vastasin ma poisile.

"Ma tulen sulle ühika juurde järele."

Sellega lõpetasime kõne. Viskasin oma teki pealt ja tormasin oma kapi juurde. Otsisin tükk aega, mida selga panna. Oigasin. Just siis, kui mul olels Vanessat vaja, teda ei ole. Ta oli Marissaga poodlema läinud, nad olid ka mind kutsunud, kuid ma polnud eriti sellest huvitatud.

Leidsin kapist lõpuks ühe kollase suvise kleidi. Täna oli õues ilus ilm, päike paistis ja ühika suitsunurgas aega veetvad õpilased istusid särgi väel õues.

Otsustasin lõpuks oma suvekleidi kasuks, panin omale teksatagi peale ja väiksesse kotti pistsin oma telefoni ning rahakoti. Tegin omale juustesse kaks punupatsi ning läksin õue, kus samal ajal pööras Dawsoni auto ühika ette.

"Tore sind näha."ütles Dawson, kui ta kõrvale istusin.

"Sind ka."vastasin ma.

"Oled valmis?"

"Alati valmis."

Dawson naeratas ja sõitis kesklinna poole. Autos olles laulis Dawson lauludele kaasa ja mulle meeldis teda seal nii omas elemendis vaadata.

Lõbustuspargis oli oodatust rohkem rahvast. Dawson pidi tükk aega otsima parkimiskohta, kuni lõpuks leidis ühe parkimisplatsi tagumises osas.
Piletikassa juures tegi poiss mulle pileti välja.

"Noh, millise atraktsiooni peale sa esimesena tahad minna?"uuris Dawson.

"Äkki alustaks natuke rahulikumalt."pakkusin ma.

Dawson pööritas silmi. "Hea küll, kuid järgmisena lähme nendele suurtele Ameerika mägedele."

"Arvesta sellega, et ma pole kunagi nende peale käinud ja ma ei tea, kuidas ma reageerida võin."hoiatasin ma Dawsonit.

"Sa oled heast ilma jäänud, Emily."

"Tule, lähme karuselli peale."laususin ma, võtsin Dawsonil käest kinni ja vedasin ta karuselli juurde.

Istusime mõlemad ühe hobuse peale. Naersin Dawsoni üle, kes selle karuselli peal naljakas välja nägi. Ta lihtsalt ei sobinud sinna.

"Okei, Em, sa said oma tahtmise. Ma nägin seal karuselli peal naeruväärne välja."

Muigasin. "Mulle see vaatepilt meeldis."

"Kindlasti meeldis. Nüüd aga tuled sa minuga Ameerika mägedele."

Seekord võttis Dawson minul käest kinni ja vedas meid järjekorda ootama. Pigistasin kõvemini Dawsoni kätt, kui tuli meie kord peale istuda. Ma pabistasin. Turvavöö kinnitamine ei teinud seda paremaks.

"Kardad?"uuris poiss.

Noogutasin. "Esimene kord. Lapsena pole ma ka kordagi nende peale astunud."

"Kõik läheb hästi."kinnitas Dawson, silitades samal ajal õrnalt mu kätt.

Vaatasin meie käsi ja Dawson põimis need taas kokku. Hingasin rahulikult sisse ja välja. Midagi ei saa ju halvasti minna.

Kui atraktsioon tööle läks ja pööraseid kurve võttis, hakkas rahvas kiljuma, Dawson nende seas. Dawsoni karjumine oli aga muidu lõbu pärast, tema seda asja ei kartnud.

"Noh, kuidas meeldis?"uuris Dawson, kui pärast taas turvaliselt maa peal olime.

"Mitte eriti."vastasin ma ausalt.

"Tahad sa midagi rahulikku jälle teha? Sa oled näost natuke valge."

"See oleks tore."

Dawson ostis mulle ühest putkast vett, ühe piruka ja endale ostis ta suure burgeri. Istusime puu all olevale pingile, mis oli pargis suurest melust eemal.
Peale vee joomist ja piruka söömist hakkas mul taas parem.

"Kas ma olen sulle veel täna öelnud, et sa oled imeline?"küsis Dawson, kui ta oli oma burgeri söömingu lõpetanud.

"Minu mäletamist mööda mitte."vastasin ma naeratades.

"Sa näed täna imeline välja, Emily."lausus Dawson sosinal.

Naeratasin. Ma olin alati kohmetu, kui keegi mulle komplimente tegi.

"Sul on siin huulte pealt natuke kastet."märkisin ma, kummardudes poisile lähemale, et kaste ära pühkida.

Ta ei lasknud mul seda aga teha, vaid hoopis suudles mind. Dawsoni üks käsi puges mu kleidi alla ja ega ma ei takistanud teda. Mulle meeldis see erutus, mis mul alati tekkis, kui ta mind kasvõi puudutas.

Kui üksteisest eemale tõmbusime, vaatasime teineteisele naeratades otsa.