9.

617 62 0
                                    

Laupäeval olin juba tanklas tööl ja seekord koos Dawsoniga. Juba teisipäeva õhtul oli Frank mulle helistanud ning teada andnud, et võin juba see nädalavahetus tööle asuda. Nii seisingi leti taga, Dawson minu kõrval.

"Kas sa tagaruumides koristama ei pea?"küsisin ma poisilt, et meie vahelist vaikust lõhkuda.

"Keegi peab sind ju tankla röövlite eest kaitsma."

"Muidugi, see on hea vabandus, et niisama mu kõrval passida."

"Sa ei või mitte kunagi teada, Em."

"Nüüd oleme siis hüüdnimede peale üle läinud?"

"Miks mitte? Sa võid mulle ka hüüdnime panna kui soovid."

"Ma mõtlen sulle midagi teravat välja."lubasin ma muiates.

"Seda tahaks kuulda."

Jäime mõlemad vaikseks, sest sisse astus klient. Alguses ei tundnud ma poissi ära, kuid kui ta hiljem asjadega leti juurde tuli, tundsin ära Edwardi.

"Oh, tere."ütles poiss ja heitis meile mõlemale ühe pilgu.

"Tere sulle ka."vastasin ja võtsin ta asjad, et need kassast läbi lüüa.

"Sa töötad siin?"

"Jah. Mõtlesin, et nädalavahetus oleks hea raha juurde teenida."

"Tark mõte. Me pole viimasel ajal enam eriti suhelnud..."

"Vabandust, mul on kiire olnud."

"Ei, hoopis mina peaksin vabandama."

"Kas te ei tahaks endale tuba võtta või midagi?"küsis Dawson silmi pööritades.

Edward jäi vait ja muutus kohmetuks. Heitsin Dawsoni poole ühe pahase pilgu. Edward maksis asjade eest, sõnas aitäh ja läks koos väikse kilekotiga tanklast minema.

"See kommentaar küll väga ilus ei olnud."ütlesin ma, pöördudes Dawsoni poole.

"Kas ma peaksin vabandama?"

"Oleks kena."

"Ma tegin lihtsalt õige kommentaari."

"Sa oled võimatu, Dawson."ütlesin ma pahaselt ja keerasin end taas kassa poole.

"Sellepärast ma sulle meeldingi, eks?"

"Sa ei meeldi mulle."

"Ometi olid nõus minuga oma kodutööd tegema ja puha."

"Sest mul ei olnud muud varianti."

"Jajah, kindlasti."

Keerasin ennast taas tema poole ja muigasin. Selle nädala jooksul oli meil palju tunde koos ning kuidagi olime üksteisega lähedasemaks saanud.

"Nojah, ma lähen koristama. Saad hakkama siin?"küsis Dawson, võttes asju kaasa.

"Saan ikka, ma olen juba suur tüdruk."

"Kui sa nii ütled."lausus ta ja läks taharuumi koristama.

Midagi mulle selle noormehe juures meeldis ja nüüd oli mul hea meel, et vähemalt ei pea ma üksi tööl olema.
Saime üksteise kallal lõõpida ning see tegi töötamise veidike lõbusamaks.

Sosistav TormDonde viven las historias. Descúbrelo ahora