Mr.Popular and I (EI JÄTKA)

2. Kohtumine Parkeritega

Me tulime autost välja. Kui kõik on auto uksed śulgenud, paneb isa auto lukku ja hakkab kõndima Malcolmi suure, beežika ja mustaga BMW poole. Malcolm valgustas tee majani ja õnneks kestis teekond ukseni vähem kui ma arvasin. Meie naabruskond on nii erinev.

Selles linnaosas on kõigil suured majad, suurte aedadega. Nende sissesõiduteedel seisavad ainult kõige uuemad ja kallimad autod, millest ma isegi unistada ei oskaks. Ma vaatan meie vana volkswagenit. See on olnud meil nii kaua kui ma mäletan, ehk siis terve igaviku. Ja selle mitte-glamuurse auto peal on kriimud ja see on üpriski must.

Meil pole nüüd tükk aega võimalust uut autot osta, see on kindel.

Aga nüüd ma vaatan kodu seda ilu enda ees, seda suurt häärberit, mis kuulub Malcolmile ja tema perekonnale. Siis ma aga mõtlen, kas tal lapsi ka on? Kas tal on minu vanune tütar?

"See on siis minu maja." Ütleb ta autost välja tulles ja ust sulgedes. "Mis oleks, kui me kõik nüüd sisse läheks." Ta naeratab meile kolmele.

Ma avastan, et ma olen ikka oma magamisriietes. Lühikeste pükste ja crop topiga. Tore.

Õnneks on mul seljas ka mu kardigan - ma tõmban selle endale rohkem ümber. Me kõnnime Malcolmi järel trepist üles, välisukse juurde. Malcolm sobrab oma taskutes ja võtab sealt välja võtmekobara. Üks võti pälvib mu tähelepanu.

Ma sain aru, et see on see võtmekobar, mille lapsevanemad lapsevanemate koosolekul saavad. Seega, võibolla tal ikkagi on tütar. Ma mõtlen kõigile omavanustele tüdrukutele - milline neist võiks olla Malcolmi tütar. Kuna ma ta perekonnanime ei tea, on see raskem.

Ma pean mõtlema tüdrukule, kes on rikas ja kes kannab kalleid riideid.

Palun, palun ära ütle, et see on Georgia Blakeman. Palun.

Ta on kõige rikkam tüdruk, keda ma tean ja ka kõige hullem bitch keda ma tean. Kui ta on Malcolmi tütar, siis ma eelistaksin elada koerakuudis, kui neil koer on.

Lõpuks avab Malcolm ukse ja laseb meil ees sisse minna. Isa noogutab viisakalt ja astub sisse, mina ja ema tema järel ja lõpuks ka Malcolm, kes ukse sulgeb.

"Teretulemast koju!" Hüüab Malcolm.

Hea soe õhk soojendab mind. Ta vaatab meile otsa. Milline lahe inimene ta on, ta väärib aplausi. Enne kui ma jõuan plaksutama hakata - mis oleks ülimalt imelik - kuulen ma samme lähenemas. See on kontsaklõbin.

"Tere tulemast!" Ma pööran end ringi ja näen, et hääl kuulub brünetile naisele, kes tundub olevat umbes sama vana kui Malcolm. "Mu nimi on Brenda." Ta ulatab oma käe isale tervituseks.

Pärast seda kui ta on mu ema kallistanud, jõuab ta minuni ja kallistab mind samamoodi. Ta kallistab mind nii tugevalt, et ma üritan mitte valu käes oiata, mida põhjustavad tema käevõrud mu selja vastas. Pärast eemaldumist vaatab ta mulle naeratades otsa.

"Nii võluv ja nii ilus. Kui vaid minulgi tütar oleks." Ta ohkab. Mu põsed tõmbuvad roosakaks.

Kui neil tütart ei ole, siis miks on Malcomil kooli võtmekobar?

Oh, kurat.

Tead, Lea, sa oled viielise õpilase kohta ikka päris loll. Poisid käivad ka koolis.

"Aga ma olen kindel, et te saate mu pojaga sama hästi läbi. Ta tundub olevat huvitatud ilusatest tüdrukutest." Ütleb ta vaadates mind ikka, nagu ma oleks mingi ingel.

No tore, neil on poeg. Ma tunnén endale juba kaasa.

"Lähme?" Näitab Malcolm käega elutoa poole.

Ilmselgelt on nende maja suur. Juba koridor on sama suur nagu meie majas kogu ülemine korrus kokku, dekoreeritud pärsia vaipadega. Keskel on suur kuldse ja valgega trepp, millest ma vean kihla, oleks tore alla lasta - mitte et ma mõtleks sealt alla lasta. Elutuba on kaks korda suurem kui koridor. Seal on kolm kreemikat sofat kamina ümber, keskel maitsekas laud. Me istusime oma perega ühele neist sofadest, samalajal, kui Malcolm ja Brenda meie vastu istusid.

"Mis su nimi on armsake?" Küsib Brenda ikka mind vaadates.

"Lea." Naeratan ma vastuseks.

Ta ohkab jälle dramaatiliselt. "Lea... Nii ilus nimi." Esitab ta järgmise komplimendi ja ma naeratan nagu loll.

Mida? Ega mulle iga päev komplimente ei esitata.

Mu isa ja Malcolm on enamus ajast rääkinud ja naernud oma kunagistest mälestustest. Mõne hetke pärast pöörame me kõik oma pead elutoa uks poole, kui me kuuleme ukse sulgumise häält. Siis kuuleme me samme. Ma ootan, et Brenda ja Malcolm ütleks kes see on.

"See peaks olema meie poeg." Ütleb Malcolm.

"Kallis!" Hüüab Brenda. "Meil on külalised!"

Ma olen nii närvis, et ma ristan sõrmed ja palvetan. Palun ära ole kuum, palun ära ole kuum.

Sammud lähevad valjemaks. Thud, thud, thud.

Ära närveeri, see on lihtsalt poiss, ole lahe.

Ma vaatan ukse juures olevat varju aga mitte inimest. Ta siseneb ruumi.

"Tere."

Oh issand. Ma olen juba nagu Marissa.

Mul pole sõnu, ta hääl on nii... taevalik. See on sügav ja vägaväga armas. Ma järeldan, et selline ahvatlev hääl kuuluv veelgi ahvatlevamale näolapile ja minu nägu hakkab roosakaks muutuma. Ma tunnen, et mu põsed lähevad aina soojemaks, kuni nad on lõpuks vist veripunased.

Miks ma nii mures olen? Ta on lihtsalt poiss. Lihtsalt poiss.

Isegi kui uudishimu on mind tapmas, ei julge ma oma pead tõsta, et näha seda ilusa hääle omanikku. Võibolla jäin ma katuse alla ja ma surin oma kodus, võibolla on see taevas ja see poiss on mu ingel.

Tõsiselt, Lea?

Ma vaatan oma jalgu. Lõpuks istub ka see poiss vabale sofale. Ma ei julge ikka pead tõsta.

Vaata üles kurat küll! Ta mõtleb muidu,et sa oled imelik!

"Andrew, Katie, Lea, saage tuttavaks, meie poeg River." Lausub Malcolm.

Ma olen vist surnud, või taevas, või unistan, śest River on nii unikaalne nimi ja ma tean ainult ühte Riverit. See ei saa olla tema. Ei saa.

Ma annan alla ja tõstan pea, et näha imelist poissi minust mõne meetri kaugusel sofal istumas. Mu kartused said tõeks.

Hinga, Lea, Hinga.

Kõige populaarsem inimene koolis, kõige ilusam ja silmipimestavam poiss eales - ja kõige egoistlikum poiss keda ma tean. Ta kannab seda sama musta jakki, mis oli tal seljas umbes pool tundi tagasi, meie tänaval. Ta perfektsed huuled ja armas naeratus... perfektsus. Nagu alati on ta pruunid juuksed veidike sassis, ning muudavad ta ülimalt kuumaks. Kõik selle poisi juures on perfektne.

Ma karjun sisemas.

++++++++++

Suured tänud teile, et te olete lugenud teist osa! OOTAN TAGASISIDET :) . Palun votege ja kommenteerige.