Hi Stranger

part 5

Istusin Roni korteris tema läpaka taga ja konutasin neti lehtedel, suheldes mõnede kaugete

sõpradega. Ühel hetkel hakkas minuga rääkima mingi täiesti võõras tüüp, üritades igati külge lüüa.

Vestluse käigus tuli lagedale ka tema nimi(Sam) ja millegi tõttu ütles ta oma aadressi, võib-olla lootis

ta et ma teda külastan. Tundus et ta ei ela meist kuigi kaugel. Kusagil kilomeeter eemal või nii. 

Lõpuks läksin ma looga kaasa, kuna ma olin kord juba sündinud maailma sellise pehme

südamega. 

Ronile ma loost veel ei rääkinud, kuigi ta oli kogu õhtu kuidagi imeliku ilmega, nagu kahtlustaks

midagi. Toon ühe lõigu minu ja võõra vestlusest:

S:Kle sa oled nii armas..käima ei taha hakata?

K:Tean et olen armas, aga ma oskan iseseisvalt kõndida..nii et lükkan pakkumise tagasi :)

S: Oi oi küll nüüd vaimutseb. Kas sul on keegi? Nagu bf?

K: Eemm...Ei vist, aga sinuga ma jamama ei hakka. Oled selleks liiga ego.

S: Krt ära ülbitse nii palju. Saaks äkki kokku?

K: Unista edasi. Ok ma minema. Ei taha oma tuju ära hävitada..so..bye

Nii oli vestlus laupäeval. Tõusin läpaka eest püsti ja istusin Roni kõrvale diivanile.

Rääkisid kellegagi? küsis ta, hoides pilgu kangestunult telekal.

Mhmh. Kas sa ei pidanud mitte mulle millestki rääkima? 

Tekkis vaikus. Panin oma käe tema omale ja tõmbasin selle koheselt tagasi.

Kas sul on palavik? oli mu esimene küsimus.

See on üks märge. See pole kaugeltki mitte palavik. sositas ta ja toetas pea kätele. Mu peast

jooksis läbi üks mõte...õigemini raamat mida kunagi ammu lugenud olin.

See pole küll võimalik...raamatutes võib olla kõik võimalik, aga et see on ka võimalik

reaalsuses??! 

No..kui sa ka oled see kes ma oletan sind olevat, siis ma ei karda sind ikkagi mitte üks gramm.

Minu teada ei tohiks sa ohtlik olla...kui siis välja vihastada siis jah võib üht, teist juhtuda. tõin ma

oma mõtte kaudselt välja.

See on hea kui sa julge oled, aga oled sa kindel et ma pole hirmutav, kui sa..oletad kes ma

tõeliselt olen?küsis ta, vaadates mulle otse silma.

Kas see pilk on meelega või loomulik? Sellise pilguga võiks ma sinuga koos kasvõi midagi

hulljulget korda saata.jätkasin ma ikka veel ta pilku uppumist. Ron hakkas lihtsalt itsitama.

See on vist loomulik. Nüüd aga ütle välja kes ma sinu oletuste kohaselt olen. Kes saaks olla

inimese kujus, ebanormaalse kehatemperatuuriga ja kes läheb üle käte kui teda välja

vihastada? 

Pöörasin pilgu korraks põrandale.

Eemm..libahunt?

Sain oma küsimusele noogutuse.

Ja see hunt keda ma unes nägin, võis olla sina? tegin järgmise küsimuse kuuldavaks. Sain jälle noogutuse

Kui see oli musta karvkattega siis ma arvan et jah. Ma loodan et see unenägu täide ei lähe, kuigi

ma tahaks teada, kelle poolt ma vigastada sain ja kuidas sa metsa said? 

Järsku tormas uksest sisse üleni lumine isik, kes jäi tummalt meid kahte vaatama. 

Ron..miks sa ei maininud et sulle tuleb külaline? küsis ta ikka veel juhmi pilguga. 

See on Mike, kutsutakse.. hakkas Ron teda tutvustama kui hetkega oli see sama kutt meie juures,

lumerida uksest alates järgi.

..Aga sõbrad kutsuvad Mikiks. jätkas Mike ise ja naeratas. 

Kathy ültlesin ka oma nime ja vaatasin korraks Roni poole.

Ja mis sul vaja oligi? päris Ron Mikilt, teeseldes tüdimust.

Eemm..väljas on lumesõda praegu, mõtlesime et tuled ka? 

Eih..tänan pakkumast aga tõesti ei. Tõusis Ron püsti ja nügis Miki uksest välja. 

Mis mõttes lumesõda? Praegu on ju pime? tekkis mul mõni küsimus.

Teadagi on hundid öö loomad. Me näeme pimedas sama hästi kui päeva ajal. sain koheselt

vastuse, peale mida tekkis veel hulga küsimusi.

Kas Mike on ka libahunt? Kas peale tema on veel teid? 

Jah esimesele küsimusele ja jah ka teisele küsimusele.sain jälle vastused teada. Tekkis pikk

vaikus mille ajal tekkis veel küsimusi, aga neid arutasin ma omaette oma peas.

Kas sa süüa midagi tahad? katkestas Ron mu mõtteid. Raputasin eitavalt pead.

Süüa ei taha, aga uudishimu painab küll.

Vaatasin talle silma. Tõusin püsti ja sammusin vannituppa. Käisin pesemas ja mulle meenus, et

olin unustanud oma riided kaasa võtta. 

Oh damn..see ei tõota küll head, kui mina juba midagi unustan.

Õnneks leidsin vannitoast mõned rätikud. Ühe panin juuste ümber ja teise ümber keha. Hiilisin

vannitoast kikivarvukil välja.

Ronnie! Kas sul on midagi mulle selga anda? Ma unustasin oma riided teadagi koju. küsisin elutoa poole seistes.

Võid ise kapist otsida. kostus vastus äkki mu seljatagant. Võpatasin tugevalt.

Tänks.

Sammusin magamistuppa ja sulgesin ukse, liikudes edasi kapi poole.