Hi Stranger

part 20

Seisin juhmilt Ronaldi korteri ukse taga, mõeldes kas minna sisse või pöörata ots ringi ja minema

minna. Just siis kui ma otsustasin teise kasuks avanes uks ja Ron seisis uksel, vaadates mind nagu

hullu.

Sorry... Ma ei saa enam ise ka aru mis minuga lahti on.ütlesin ma ja köhatasin.

Tule sisse.kutsus ta ja sulges minu järel ukse. Vajusin diivanile istuma.

Nii..räägi. Mis siis muret valmistab?küsis ta minu ette toolile vajudes.

Ma sain täna teada ühe mind üpriski šokeeriva uudise. Mu isa oli samuti libahunt ja ma kardan

ma võin olla sama saatusega. Algus on vist suisa tehtud. Ma läksin peale emaga rääkimist oma

tuppa ja hiljem läksin metsa jalutama ning eksisin ära. Ühel hetkel hakkasin tagasi jooksma ja

olin metsa südamest väljas vähem kui 10 minutiga.vadistasin kiiresti ja tõmbasin kopsud õhku

uuesti

täis. Ron kergitas kulmu ja paistis et ta ei saanud mu jutust eriti aru.

Minu teada pole selline algus libahundile kohane. Kummaline et su nahk pole nii soe nagu peaks

olema sellisel juhul. märkis ta, hoides kinni mu käest.

No mis jama see siis lahti on?küsisin ma ja muutusin järjest murelikumaks.

Pole õrna aimugi.pomises ta.

*

Sammusin oma toas ringi mööda. Peagi istusin ma lihtsalt oma voodile ja jäin mõtetesse, nagu

mul ikka kombeks oli.

Mõelda vaid. Kõigest aasta tagasi oleksin ma pidanud seda inimest lollakaks kes oleks suutnud

mind sellise jama eest hoiatada. 

Vaatasin akna poole ja siis ukse poole. Ma tundsin et keegi tuleb varsti kusagilt. Kostuski väike

mütsatus mu akna lähistel. Jooksin akna juurde avades selle ja nägin kedagi puu otsas kõlkumas.

Oh..Terekest! tervitas mind üks hallikate juustega noor poiss. Ta kõlkus pea allapoole puu oksal ja

naeratas.

Tere tere, äkki ütleksid mis sa siin teed? Kes oled?küsisin ma ja nõjatusin aknast välja.

Oih..vabandust..ma unustasin. Ma olen Zack. Tulin uudistama kes on see tüdruk kellest Ronald

pidevalt mõtleb.ütles ta lapselikult naeratades. Tundus et ta oli 14 aastane, mis panigi mind

omakorda veelgi mõtlema, kas too poisike võis olla juba libahundi staatusega.

Mida siis Ron minust mõtleb kah? Kas sul pea ei hakka niiviisi rippudes valutama?küsisin ma ja

olin samas poisi pärast mures.

Eih. Ron mõtleb igasuguseid asju. Sa peaksid üks kord kuulama. Ma pigem viibin temast eemal.

Vot sellest kupatusest võib küll pea valu tekkida.itsitas ta ja ronis oksale istuma.

Ma ei saa. Ma ei suuda muunduda et ta mõtteid lugeda.vastasin ma talle.

Jaaahh...täna arutles ta juba millegi üle, mida sa talle äsja rääkisid. Mind huvitaks küll mis sust

saab.muigas ta ja kuulsin veidi eemalt samme. Kuna minu toa aken oli meie maja taga oleva

võsastiku poole, siis tulija just sealt tuligi.

Zack! Mis sul siia asja oli? Jäta Kathy rahule põnn.ütles üks hallikas pruunide juustega mees

poisile vaadates siis vabandavalt minu poole.

Ärge pahandage temaga. Ta pakkus mulle seltsi. ütlesin ma ja tegin võltsi naeratuse. Zack

hüppas rahulikult puu otsast maha ja jäi jonniva ilmega mehe ette seisma.

See on inimeste kant ja sa oled liiga noor et normaalselt käituda.noomis ta Zacki veel.

Vabandage aga kas te olete libahunt? Kui jah siis mis nimeks kui teada tohib?küsisin ma.

Bent. Kuulun Ronaldi karja.ütles ta viimast osa tülgastusega ja asus ümber pöörama.

Te ei salli teda? Tahaksite ise alfa olla?hakkasin küsimustega pihta. Mees jäi seisma, pööras

end aeglaselt ümber. Turnisin aknast välja ja maapinnale sammudes talle mõne sammu

lähemale. Nägin viha ta pilgus, nagu tal oleks soov mind rünnata.

See pole teie asi.urises ta.

Laske käia. Rünnake. Ega libahundilt tappa saamine pole mul puuduv kogemus.sisisesin vastu.

Ta hakkas värisema vaikselt aina urisedes.

Mis siin toimub?kostus selja tagant. Pöörasin end veidi ja nägin Brianit maja katusel seismas. 

Head aega urhatas Bent veel ja viimaseks asjaks nägin vaid liikuvaid oksi. 

Sama siin.ütles Brian ja lipsas katuselt alla minust mööda ja esimese kaseni.

Miks?küsisin ma ja juba taipasin miks. Briani silmavärv oli muutunud. Noogutasin talle ja juba

kadus ka tema.

See elu on raske...oehh.hädaldasin ma ja läksin välisukse juurde, minnes tuppa päikese eest

varju.