Hi Stranger

part 10

*Ronald

Vaheaeg sai märkamatult läbi. Vahepeal üritati mind ikkagi ühe karja alfaks meelitada, aga ma olen

ikka elus oma otsustele kindlaks jäänud. 

Esmaspäev, esimene koolipäev tundsin ma ennast veidi imelikult. Tajusin et midagi on juhtumas,

midagi mis võib ohustada Kathyt. Jooksingi hommikul tüdruku koduväravale ootama, et ta

turvaliselt

kooli saada. Ta märkas et olen üpris tujust ära ja ta hakkas pärima. Otsustasin oma suu lihtsalt

kinni

hoida. Kooli sisse astudes olin ma veelgi rohkem ärevil kui väljas. Koguaeg oli tunne et keegi võib

iga

hetk kallale tulla. Kuulsin Kathy mõtteid. Ta arutas ikka veel mu tujukuse üle. Järsku nägin ma

kedagi

meie poole sammumas. Kathy vaatas minu poole ja siis edasi sinna kuhu ma vaatasin.

Kes siia tuli? urisesin mõtetes ja sammusin edasi, tõmmates Kathy enda poole. 

Kathy vaatas mulle küsivalt otsa. Jõudes klassi istusime kohe oma kohtadele.

Ron. Mis kurat seal alla korrusel juhtus?Kas sa tunned seda tüüpi? sosistas ta ja naaldus lähemale.

Ei keegi. Lihtsalt tundsin end kehvasti kasutasin hädavalet, mis ilmselgelt ei toiminud. Just siis ilmus mu vaenlane klassi sisse.

 Ta irvitas mulle õelalt ja avastasin alles siis et viimane tühi koht klassis oli teisel pool

Kathyt. Ta istus sinna. 

Wohoo..Roniel on kena kaasa. See rott kuulab nagunii mu mõtteid praegu. irvitas ta ja

vaatas klassis pilguga ringi, lõpetades Kathy jõllitamisega. Õnneks sai koolipäev ruttu läbi.

Saadsin Kathy koju ja lippasin ruttu enda omasse. Istusin vaikselt diivanile ja tundsin

külma iili. Märkasin lahtist akent ja just siis hüppasin püsti. Nägin et Brian hoidis käes hõbedast

pistoda.

Sa raibe oled ajast maha jäänud!röögatasin üle laua hüpates. 

Kuidas mu esimene üllatus sulle meeldis?küsis ta vaikselt irvitades.

Oot ... Sina olid see kes okka mulle sokutas? Näed olen elus veel! 

Sa oleksid kenam kui oleksid surnud. Noh..kui keskaja moodused ei aita tuleb sind tükkideks

rebida..aga mitte täna. ta võttis taskust mingi paberi. Mitte täna aga kindlasti hiljem. Sa veel

kahetsed et mampsi teisse ilma saadsid!röögatas ta.

Ei..vennas see polnud mina. Seda tegid sina. Sinusuguse värdja pärast pages ka paps meie

juurest ära! röökisin vastu ja tundsin et ma olin värisema hakanud.

Ära valeta krants! Nähvas ta ja üritas mind rünnata. Lõin ta pikali maha.

Rahu vereimeja. Nagu ma mõistan oledgi sa ju seda. Kas Dracula isiklikult hammustas sind?

Tundub et ta hammustas sul ajud välja. urisesin ja tõstsin ta püsti tõugates teda ukse poole.

Ja sa said oma krantsi geenid isalt? Ma tean kuhu ta läks, ma tean kui väga sa seda teada

tahaksid.irvitas ta jällegi. Ta viskas midagi lohakalt lauale. Vaatasin lauale ja nägin seal

perekonnapilti.

Seal olid mu ema ja isa ning vereimejast vend Brian, kes mürgise pilgu saatel samuti pilti vaatas.

Ennast ma seal pildil ei näinud, seal kohas haigutas pildil auk.

Ma ei rahune enne kui olen su teelt koristanud. Ma ei tea veel kuidas aga ma teen seda. sisises

ta. Kuulsime mõlemad järsku koputust uksele. Uks avanes ise.

Ron....eemm...Miks see tüüp siin on?küsis Kathy ja vaatas meid mõlemaid. Ei olnud vist kuigi hea

vaatepilt. Üks valge vennike, pistoda käes ja lahtine aken keset talve.

Saa tuttavaks. Mu vampiirist vend, kes oli just lahkumas. üritasin ma Brianist lahti saada.

Ei..ära ma ei lähe veel. Ronnie, kas see võluv daam on sinu oma?Ma ei teadnudki et minust kuu

aega nooremal vennakesel on pruut.lõi ta käsi kokku, teeseldes rõõmu.

Mis sul viga on? Miks sa pead käituma nagu värdjas. Kao lihtsalt siit! ajasin ma ta välja. Ta naeratas.

Lähen, aga naasen kunagi nagunii. Seni hoidke silmad lahti ja meel kaitse valmis. sosistas ta.

Kathy sammus ukse eest ära, peale mida Brian välja tormas, tõmmates ukse kõva pauguga kinni.

Nii et vampiirid ka olemas. Nagu ma aru saan on üks meil ohuks. lausus Kathy ja seisis mu ette. Noogutasin.