Hi Stranger

part 47

Lõpuk oli kätte jõudnud too päev, mil pidin oma valulävest üle astuma. Õnneks saatis Kity Briani

selleks ajaks ukse taha, teiste sekka elutuppa, kes uudishimulikult uudiseid ootasid. Me polnud

veel kellelegi

rääkinud järgnevast pesakonnast, jättes seega kõik arvama, et ilmavalgust näeb ainult üks

kodanik.

Kogu raske tunni jooksul, kostus ainult üks kord ukse tagant valju juubeldamist, aga selle

summutas

Isise tige vandumine, mille järel hääled kaugemale vaibusid. Peagi saabus Brian tagasi,

sammudes

närviliselt minu kõrvale, hakates hoidma kinni mu käest, mida ma väga palju muljusin.

Peale pikana tundunud tundi, sain viimaks rahulikumalt hingata. Kity sibas mööda tuba ringi,

askeldades kolme pisikese kallal. Sulgesin väsimusest silmad ja avasin need. Kity oli juba ühe

lastest andnud Briani kätte, kes oli heleroosas südametega tekis. 

Kathy, palju õnne kolme terve lapse puhul. Kaks poissi ja üks tüdrukutirts.naeratas ta, andes

mulle sülle ühe sinisesse tekki mähitud pambu. Teise käsivarre najale sain sama sinisesse tekki

mähitud pambu. Kuulsime koputust uksele. Kity andis loa sisse tulemiseks ja sisse sammus Isis.

Ta jõllitas meid tükk aega ja siis kiljatas valjult ja kattis suu kätega, mõistes et ta võib pool unes ja

niigi mossis pilguga maimud äratada. Kostusid jooksusammud ja Isis lükati tuppa täiesti sisse.

Ssshhhh!!! Ärge lolliks mingesisistas Brian, saates sisse tormanud Roni karjale pahase pilgu.

Ron jõudis kõige viimasena tuppa.

Oh my god! Siin küll kurg koonerdanud pole oli Roni esimene reaktsioon, mille peale kõik vaikselt

itsitama hakkasid. Isis puges tema kõrvale, võttes ta käest armastava pilguga kinni.

*

Kuulsin voodi eest peagi valjenevat nuttu. Müksasin Brianit selga.

Ma lähen ise.sosistasin talle ja hakkasin end püsti ajama, kui ta mu käest kinni võttis.

Sa maga, ma võin ise ju ka Jasonit uuesti magama panna.raputasin vaikselt pead ja tõusin püsti,

sammudes hälli juurde, kus väikseke vähkres ja oli väga jonniva näoga.

Tule emme juurde.sosistasin vaikselt ja võtsin ta sülle. Jasoni vaiksest jonnist hakkas ka Jasper

näitama, et ta on vennaga samal arvamusel millestki, millest mul polnud õrna aimugi. Brian sai

siiski aidata ja võttis enda kätte Jasperi. Kummaline oli see, et Kerry magas rahulikult edasi.

Jää kenasti magama Jason. sosistasin enda süles olevale poisikesele, samal ajal teda vaikselt

kiigutades. Mõlemad hakkasid vaiksemaks jääma, kuniks nad uuesti magama jäid. 

Palun ütle mulle ka, kuidas sa suudad mõlemad lihtsalt rääkides magama uinutada?küsis Brian,

asetades Jasperi hälli tagasi. 

Ma ei tea isegi.vastasin kergelt haigutades ja panin ka Jasoni oma hälli. Seisin mõne hetke kolme

hälli ees. Märkasin, et Jasper ja Jason oli oma pöidla suhu susanud. Naeratasin ja läksin uuesti

magama.

*

 Nädalake hiljem olid põnnid juba nii aasta vanuse välimusega. Me peaaegu kaklesime Brianiga

sellelt alalt, kes õhtuti lapsed magama paneb. Me mõlemad jooksime lausa võidu laste toa ukseni.

Seda tegutsemist vaatasid lapsed oma mängunurgast hea meelega pealt, lüües käsi itsitades

kokku. Terve nädala jooksul oli näha laste hüppelist arenemist. Aga nagu alati, ei saanud me seda

suurt õnne kaua nautida.Algas kogu lugu kell 5 õhtul ja käes oli reede.

---

Kathy! Brian! kostus alt korruselt Roni kutsumine, kui me kahekesi olime lastega koos.

Sammusime alla, eelnevalt pannes lapsed oma vooditesse. 

Mis lahti?küsisin koheselt, kui nägin Roni šokeeritud ilmet.

Mike, ta pööras karja vastu. Ta vigastas Pauli. Kity on juba aitamas, aga ma arvan et Mike võib

midagi kavatseda.lausus ta hingeldades. Vajusin trepile istuma, olles nagu tuimas šokis. 

Kui ta peaks minu lapsi puutuma, on ta kindlalt surnud.urisesin mõtetes, hoidmata tagasi ka seda

urinat mis minust päriselt välja lipsas.

Nagu lubadus oli. Me andsime talle võimaluse, nüüd aga see enam ei kehti.laususin veelkord.

Brian pani oma käed mulle ümber ja sammusime koos alla korrusele välja. 

Oskad öelda kuhu ta läks?küsis Brian samamoodi käitudes nagu minagi.

Öeldi, et itta.vastas Ron.

Läks arvatavasti Rasmuse juurde lömitama. ütlesin vaikselt, vaadates tühja pilguma Ronist

mööda. Meid pani aga võpatama uksekell. Ron tormas ukse juurde, avades selle kiiresti. Ukse

taga polnud aga kedagi. Ron saatis pilgu uksematile ja võttis sealt midagi üles. 

Teile. See kes ukse taga oli, oli Mike. ütles ta meie poole üht ümbrikut ulatades.