Hi Stranger

part 26

Istusin metsa ääres rohul. Tõmbasin oma jalad enda vastu, hoides nendest kätega ümbert kinni. 

Tahaks olla kodus. Kodus omade juures. mõtlesin nukralt ja pisar jooksis mööda mu põske alla. Meel

oli jube mõru. Tahtsin viimasel ajal olla rohkem üksi ja nukrutseda. Hea oli, et teised seda tajusid ja

ise minust eemale hoidusid. Nii olin ma terve nädala peale võitlust olnud. Kari ajas oma asju ja mina

omi. Isis üritas mind korduvalt lõbustada aga see katse oli tühine. Hindasin ta pingutusi aga need

lihtsalt ei avaldanud mulle mõju. Ka Isise hääletoon oli segunenud alandlikkusega kui ta minuga

rääkis. See ajas mul tuju kehvemaks kui see niigi oli. 

Vajusin pehmele murule selili, jäädes õhtuhämaruses taevast vaatama, mis oli ilusti tähti täis. Mulle

meenus viimane kodumail oldud õhtu. Briani aus ülestunnistus ja suudlus, mille tunnistajateks olid

taevas helkivad tähed. Siiski valmistas mulle ikka muret Ron. Ta oli meid kahte koos näinud ja

vihaselt minema jooksnud. Loodsin et mu vabandus mõjus. Järgmised pisarad tormasid võidu mu

põskedelt alla. Kuulsin kedagi enda kõrvale istuvat.

Miks ingel nutab?kostus Eweni rahustav hääl. Pöörasin teise külje, jäädes tema poole seljaga. Ta

patsutas mind kohmakalt õlale.

Kogu mu maailm on rebitud tükkideks. Ma tahan koju. Koju siit kuradima urkast.sisisesin

vihaselt ja vajusin selili tagasi. Tundsin ta sooja sõrme mu pisaraid eemaldamas.

Küll sa saad. Ma tunnen seda, et sina siia ei jää. sosistas ta rahustavalt. 

Hmh..ma tean. Ma lubasin ühele väga tähtsale inimesele, et lähen oma kaelakeele järgi. Jätsin

õhtul enne siia rännet selle tema kätte.pomisesin istuli tõustes.

Väga armas. Ma arvan et sa peaksid oma karja juurde minema.Isis igatseb sind taga.soovitas ta

mind õrnalt kallistades.

Ma ei suuda seal vastu pidada, kui kõik minuga rääkides alandlikult käituvad. See on nii õudne,

nagu ma oleksin suremas või midagi. kähvasinvastu, tõustes siis juba püsti.Aga ega mul

paremat muud teha polegi.

Hakkasin metsa tagasi kõndima kui Ewen mul käsivarrest kinni rapsas.

Oota, mul on veel üks mõte.ütles ta mind veidi enda poole tõmmates.Ma olen kuulnud et kui kahe

vaenujalal oleva liigi kahel isendil on...suhe siis saab vihavaenu maha matta.ütles ta, olles näost

veidi punaseks tõmbunud.

Ma vist saan su mõttest aru. Sa tahad samuti selle vaenu eemaldada aga ma ei hakka sinu

tüdruksõbraks ok?üritasin asja oma rida pidi paika panna.

Hei..rahu. See oleks lihtsalt seniks kasutatav plaan kuniks see kont maha maetakse.lausus ta,

olles justkui valmis end kaitsma.

See tundub kahtlane plaan. Aga ega mul polegi muud siin teha. Millest alustame või

midagi?hakkasin koheselt ka pärima.

Eemm...ei tea, ma pole nii kaugele mõelnud.jäi ta kogelema

Jama plaan siis. Raiskasin oma aja ära. Tea, et mulle poolikud plaanid ei meeldi.ütlesin vaid ja

jooksin laagri poole. Jäin aga poolel teel seisma. Haistsin õhus midagi, mis sinna kuuluma

poleks pidanud. Läksin lõhna jälge pidi edasi ja see suundus nagunii laagri poole. Jõudes oma

sihtpunkti, nägin ma kogu karja ringina seismas.

Ei tea keegi temast midagi. Uitab üksi kusagil.kostus ringi keskelt. 

Mis siin toimub?küsisin ma ringi laiali lükates.

Kathy!kuulsin Roni rõõmsat häält. 

Ron!kiljatasin ma ja hüppasin poisile lausa sülle.Mida sa siin teed??

Tulin kontrollima. Ma olin muretsemisest haige. Hiilisin kodunt ära.vastas ta. Tundsin kuidas

ümberringi meid imelikult jälgitakse.