Hi Stranger

part 30

Hommikul ärgates, tundsin et mul oli veidi külm. Arvasin süüdlaseks olevat kusagilt aknapraost sisse

tungiva tuule, aga siis tundsin üht jaheda nahaga inimest enda kõrval liikumas. 

Tere hommikust.sosistas Brian mulle kõrva. Keerasin end külili ja vaatasin talle silma, tõmmates

teki

endale lõuani.

Ma näen et keegi peab varsti jahile minema.mainisin kergelt naeratades. Briani merevaigu

kollased

silmad olid veidi tumedamaks läinud. Ta vastas noogutusega, surudes kerge musi mu huultele.

Sulgesin silmad ja kavatsesin veel veidi nii sama logeleda. Kuulsin Briani eemalduvaid samme ja

mõni hetk hiljem oli toas vaikus. Kuulsin õuest kostuvat lumetuisku. Tõusin püsti, hoides teki enda

ümber ja sammusin vannituppa. Seal oli õnneks soojem. Käisin pesemas ja sammusin siis

tagasi magamistuppa, sorides veidi Briani kapis. Leidsin üles tema päeviku, mida ma igaks

juhuks avama ei hakanud, sest selleks oleksin pidanud ühe väikese luku katki murdma. Napsasin

kapist ühe ta triiksärgi, mis meenutas esimest ööbimist Roni juures. Nagu see kord, oli ka see

pluus mulle ideaalselt kleidiks. Kõndisin toast välja, jõudes välja elutoani, kus Brian vaikselt istus

ja telekat vaatas. Ilmselt ta kuulis mu tulekut ning pööras end minu poole. Ta jälgis mind terve aja

kuniks ma tema kõrvale pugesin ja ta kampsuni paeltega mängima hakkasin. 

Räägid ehk mulle ka mis vahepeal tegid? Kuidas Uus kari su vastu võttis?Küsis ta

uudishimulikult, vaadates korraks minu poole, lülitades teleka kinni ning pöörates täiesti minu

poole.

Esimesed nädalad olid tõeliselt rasked. Peamiselt kohanemisega. Karja juht..puhaku ta

rahus..sai lahingus surma ja siis pandi mind uppuvasse paati. Tekkis veel rohkem raskuseid ja

suurema osa ajast viibisin teistest eemal. Mõtetes viibisin kogu suurema aja siin. jutustasin

rahulikult, lastes mälus olnud piltides silme eest filmina läbi joosta. Märkasin, et Brian hoidis

midagi käes. Taipasin, et see oli seesama kett, mille olin talle jätnud. Ta pani selle mulle kaela.

Just siis kuulsime me mõlemad kusagilt eemalt jubedat kolinat, nagu keegi oleks midagi maha

lükanud. Olime mõlemad hetkega elutoast väljas ja saalis. Nägime ainult laiali visatud toole ja ära

lõhutud laua juppe. Haistsin midagi kahtlast. Keegi oli siin kolmas. Keegi, kellel polnud häid

kavatsusi. Brian oli end ümber pööranud ja vaatas nüüd õudust täis silmadega seina poole, kuhu

jäi ka uks. 

Polegi rõõmus isa nähes? kuulsin madalat mehe häält kusagilt kõrgemalt. Pöörasin end samuti

ümber ja nägin midagi eriskummalist. Lae all oleva tala peal istus üks lühikeste juustega mees,

vaatas alla meie poole mitte kõige sõbralikuma pilguga. 

Mis sul vaja on? 4 aastat tagasi kadusid ja jätsid meid üksi. Ma tean, et Sina tegid selle