Vaatasin Brianile silma tõmmates siis oma keti kaelast ja vaadates seda veidi.
Ma tulen sellele järele. Ma luban.ütlesin ma Briani kätte ketti asetades.
Ma tean et sa lubadust ei murra.sosistas ta. Kusagilt kostus puu ragin ja nägime kuidas üks puu
kaugel eemal ümber vajus.
*Ron
Olin kohutavalt segaduses. Kõik tunded käisid kiirete sähvatustena läbi pea.
Ta pettis mind! Kathy suudles mu venda! niutsusin mõtetes joostes hundina edasi teadmata
suunas.
Kuulsin maapinna mütsumist oma käppade all. Tundsin kuidas pinnas muutus pehmest
tugevamaks. Peale pikka jooksmist jäi kõikidest tunnetest pinnale üks. Viha. Viha oma venna
vastu.
Viha kogu maailma vastu. Jäin järsku seisma, nähes enda ees mingit järve. Kuulsin kivipudi
kukkumist mu käppade eest kusagile alla. Hingeldasin veidi ja mõtlesin mida teha. Pöörasin end
ümber ja jooksin tagasi aga oma karja juurde. Siis mõtlesin ma ringi ja tatsasin mõned kilomeetrid
kodu poole. peagi lesisin ma pehme sampla peal, pannes koonu käppadele ja sulgesin silmad.
Miski kostus mulle kõrva. See tundus nagu ulg. Pikk ja ebakindel aga huvitav. Tõusin püsti
sammudes hääle poole. Nägin puude vahelt ühel kõrgemal künkal tuttavat kogu. Nüüd hakkas ka
ulgumise sõnum mulle kohale jõudma.
Andesta mulle kui ma sind haavasin.
Olin veidi ehmunud. Kathy oli see kes seal seisis aga kas ta oskas ulguda? Kuidas see võimalik
olla sai? Ta polnud libahundi tundemärke aga ometi ulgus nagu keskealine hunt. Tõstsin koonu
üles vastates talle.
Edu sulle teel. Tule elusana tagasi! ulgusin pikalt ja vaikisin. Peale seda oli vaikus ja vaiksed
jooksusammud kaugenesid. Langetasin koonu nukralt maha, pöörates end ringi. Siiski jäi
hingemattev valu alles. Elu tundus tühjenevat nagu lekkega vee paak. Sammusin jällegi edasi,
jõudes lõpuks linna serva, jäädes sinna seisma.
Nõme elu mõtlesin ma ja jooksin metsa tagasi.
*Brian
Järgmisel päeval, peale Kathy lahkumist, tundsin et midagi on valesti. Mulle valmistas ka muret
Ron. Uskumatu kuis see ka ei tundunud, aga ta nägi mind Kathyga õhtul koos. Teadsin väga hästi,
mida Ron sellest arvas. Oli kaks võimalust. Ta kas tuleb ja lööb mu maha või siis nukrutseb
kusagil. Jäin viimase mõtte juurde ja lippasin kodust välja alustades maratoni Roni poole. Jõudes
tema korterisse oli see tühi ja ta polnud seal tükk aega viibinud, kuna libahundilik lõhn oli enam
vähem lahtunud. Teiseks sihtpunktiks tuli võtta mets. Kus mujal ühele hundile olla meeldib?
Järgnesin Roni lõhna jäljele, mis pani mind metsa risti ja põiki läbima.
Mida ta nii palju kooserdas???oli üks küsimus peas. Jõudsin peagi tuttavasse kohta. Koht kus me
vennaga väikeste põnnidena käisime. Kutsusime seda Kurjaks Kohaks ja seda see ka oli. Tegu oli
järve äärse kohaga, mis oli jube järsk ja vees kohe järsaku all olid teravad kivid. Kõrgust oli sel
kohal piisavalt et ka kõige jubedam olend seal hukkuda võiks. Tundsin, et Ron oli läheduses.
Kusagil ees pool minu vaateväljast eemal. Ronisin veidike üles ja nägingi teda. Kuulsin ta muiet.
Ta pööras end küljega minu poole.
Südametunnistus hakkas piinama?küsis ta hullunud pilguga. Ta silmad olid verd täis valgunud,
ning ta sõrmed olid surutud tugevalt rusikasse.
Palun tule sealt kohe alla.palusin ma, tundes esimest korda venna pärast tõsiselt muret.
Ära tule mind käsutama. Nüüd on sul ju hea võimalus minust vabaneda. Mäletad kui aasta
tagasi tulid, sooviks mind kõrvaldada? Nüüd ei peagi sa seda ise tegema.ütles ta ja pööras end
tagasi järve poole.
Nagu ma ise ei teaks. Meie vahel võis olla viha ja raev, aga mina olen sellest üle saanud. Ma
tean et sina pole selles kuradima mõrvas süüdi! Kas sa ei hooli Kathyst. Mis tunne tal peaks
olema kui ta naaseb ja saab teada et sa oled enesetapu teinud?!hakkasin ma juba karjuma.
Miks peaks ta minust hoolima? Sa suudsid ta minult ära napsata, nii et ole õnnelik.urises ta
vastu ja astus äärele sammu võrra lähemale.
See oli tema valik, mina tunnistasin lihtsalt üles oma tunded. Teie suhtel polks nagunii mõtet
olnud. Te ei kohtunudki viimasel ajal, isegi hüvasti jätma sa ei tulnud!nähvasin vastu ja astusin
samuti sammu võrra ettepoole. Tundus et Ron oli kohkunud. Ta pööras end ringi, vaadates mulle
pahaselt otsa.
Sa oled tõbras ja tõpraks jääd, kuniks keegi su rajalt koristab.sisises ta läbi hammaste. Siis
tuksatas ta suunurk hetkeks üles.
Tule ära ja kohe või ma hammustan.ähvardasin ma õrna naeratusega. Ma teadsin et mul oli õigus
ja tundus et Ron hakkas vaikselt sellega leppima. Ta hakkas astuma, kui järsku libastus kuidagi ning kadus vaateväljast.
RON!röögatasin ma. Jooksin servani ning vaatasin alla.
Oh..God..pomisesin nõrgalt

YOU ARE READING
Hi Stranger
FantasyJutt räägib Kathy Hale nimelisest tüdrukust, kes saab omale uueks klassivennaks keerulise minevikuga poisi. Soojast sõprusest saab armastus, mis aga lõhutakse poisi minevikus olulist rolli mänginud venna tõttu