Hi Stranger

part 49

Niipea kui olime jälje üles saanud, hakkasime aina kiiremini ka edasi jõudma. Kuulsin oma kiireid

tugevaid hingetõmbeid, üritades aina edasi kiirustada. Jõudsime juba sinna maa-alale kus me

kumbki

varem käinud polnud. Mets muutus järjest hõredamaks, kuniks jõudsime lagendikule, aga seal

muutus jälg veelgi värskemaks. Peale lagendikku jõudsime me ühe suure maja ette. Muundusin

inimeseks, hingeldades meeletult nii närvilisuse kui ka väsimuse tõttu. Jooksime koos edasi

majja, kuna jälg nii läks. Edasi läksin juba instinkti abil ja jõudsin maja kaugemasse ossa, mis

meenutas täielikult tühjendatud kontserdi saali. Samas olid seina ääres toolid ja seintel täies

pikkuses peeglid. Nägin eemal Mike meie poole seljaga seismas, vaadates toa ainsast aknast

välja.

Kus Jason on!? Mida sa talle tegid!?röökisin vihaselt, sammudes pikkade kiirete sammudega

mehele lähemale.

Kathyke...ta on seal kus ta on. Siin majas ta on, aga ei ütle seda mina kus täpselt.irvitas ta õelalt.

Brian hakkas just ukse poole minema, kavatsedes minna Jasonit otsima. Uks oli aga äkki

lukustatud ja purunematu. 

Seesama trikk jälle? Sa Mike ei oska oma vanuse kohta kohe üldse originaalne olla?urisesin

vaikselt. Ta naeratas ja tegi järsu hüppe ette, üritades mind rünnata. Hüppasin kõrvale, oodates

millal ta end uuesti minu poole pöörab. Brian üritas ust lahti saada, aga siiski ei suutnud. Oleksin

seda ise kuidagi suutnud, aga Mike hoidis mind tegevuses. Järgmise korraga õnnestus tal must

kinni haarata, avades seega maadluse. Tõukasin ta endast eemale, joostes ukseni, lüües

sellesse piisava augu, et uks nõrgaks teha. Siis hakkas Mike minust kinni haarama, kui Brian talle

ise kallale läks. Murdsin ukse lahti, joostes hetkega vabadusse, hakates taga otsima Jasonit.

Kuulsin kaugusest lapse nuttu ja jooksin nii kiiresti kui suudsin, jõudes teise korruse koridori ja

sealt ühe ukse juurde. Avasin selle kergelt ja nägin Jasonit ühe naise süles. Märgates tolle naise

veripunaseid silmi, taipasin et pean võimalikult arukalt käituma, et ta Jasonile viga ei teeks.

Kas sina oledki Kathy? küsis ta minu poole vaadates. Noogutasin vaikselt ja tundsin

külmavärinaid üle käsivarte jooksmas.

Kas te annaksite Jasoni minu kätte..?sosistasin ma üpris valuliku häälega. Ta vaatas ikka veel

südant lõhestavalt nutva lapse poole, kes oli hakanud oma käte ja jalgadega siputama. Ta pani

lapse toas olnud väikesesse hälli ja sammus minu ette.

Üle minu laiba.sisises ta ja üritas mind hammustada. Hüppasin ta selja taha ja lõin talle tugeva

hoobi selga.

Parima hea meelega.urisesin vastu ja lõin ta pikali, paigutades oma käsivarre talle lõua alla. Ta

hüppas järsku püsti ja kummardus kiirelt ette, paisates mu tema ette põrandale. Tegin hüppe

püsti, tehes siis backflipi ja kogu jõust tõukasin ta eemale vastu seina. Märkasin, et Jason oli vait

jäänud ja suurte silmadega juhtunut pealt vaadanud.

Emme tuleb kohe tagasi musikene.ütlesin talle ja sammusin maas lebava naise poole, kes mind

samuti suurte silmadega jälgis.

Sa oled ta ema? Naera või puruks.irvitas ta kalgilt ja tõusis püsti. 

Ma rebin su puruks ütlesin veel kord madalalt urisedes naasedes hetkega ta seljataha, lükates

käsivarre ta kaela ümber ja tegin järsu liigutuse. Sel hetkel läbis tervet maja metalli kriiksatuse

laadne heli. Liigumatu keha vajus põrandale. Sammusin Jasoni juurde, võttes ta sülle. Surusin ta

vaikselt vastu end ja rõõmupisarad said voli. Brian oli hetkega meie juures, koukides taskust välja

välgumihkli. Läidatud tuli leidis aset põrandal, piisavalt lähedal naise elutule kehale.

Mike pääses minema. Me peaksime samuti koju naasema.ütles Brian masendunud häälega ja

naeratas Jasonile, sasides õrnalt poisi tumedaid juukseid. Läksime kõik koos välja ja andsin

Jasoni Briani kätte.

Nii ma muundun jälle, siis võid Jasoni mulle turjale panna. Peale sellist šokki kulub talle väike

lõbusõti ära.ütlesin Jasonile naeratades, saades väikeselt inglikeselt naeratuse vastu. Muundusin

ja vaatasin uuesti Jasoni poole, kes suurte silmadega mind jõllitas. Nuuskisin tema põski, ajades

ta vaikselt kihistama. Ta võttis vaikselt kinni mu ninast, mis oli koeralikult niiske ja külm. 

Nonii JD, istu nüüd ilust ja hoia kusagilt kinni.ütles Brian Jasonit mulle turjale asetades.

Hakkasime vaikselt tagasi sammuma. 

Warning! Järgmine 50 osa on viimane!