Hi Stranger

part 41

*Kathy

Terve nädala oli Brian kadunud, jälgi polnud kusagil, mis selle loo just kõike kahtlasemaks tegigi.

Kammisime terve metsa läbi, aga mitte midagi. 

Seisin keset Briani maja, olles meeleheitel ja janune ning seda juba pikka aega. Nüüd aga oligi

kurgus kohutav põletav tunne, aga ma ei teinud selle kõrvaldamiseks midagi. Siiski hoolisin teiste

ohutusest ja hoidusin ise sooja vere lõhnast eemal. 

Kathy! Kas sa Rasmuse maja oled läbi otsinud?tormas Ron uksest järsku sisse. Koos värske

õhuga tuli sisse Roni lõhn, mis tähendas janu suurenemist. 

Jää sinna seisma! Mida vähem ma su lõhna tunnen seda parem. hoiatasin ette, mille järel tabas

mind viha enda vastu. Ma olin selle võimaluse unustanud. Tõusin püsti ja möödusin Ronist

väimalikult kiiresti, hakates jooksma Rasmuse maja poole. Tajusin, et Ron järgneb mulle. Tundsin

enda mürgi maitset suus. Neelatasin vaikselt ja jooksin edasi. Jõudes hooneni, hüppasin ma läbi

ühe suure akna, tekitades nii valju müra. Sain lõhna sekundiga üles ja jooksin seda järgi ja

jõudsin šokeeritud ilmega Rasmuse juurde.

Kus on BRIAN!?röögatasin ma tigeda urina saatel.

Ma ei tea! Sa ei saa kõiges mind süüdistada!kraaksatas ta vastu lauda tagurdades. Võtsin vasaku

käega ta kõrist kinni.

Kus ta siis on?urisesin edasi.

Sinu kunagine karjakaaslane tegi seda. Ta on omale suure karja kogunud. Tahab sulle kätte

maksta selle reformatsiooni eest mille sa Ameerikas korraldasid.sisises ta õhupuudusest.

Nägin punast magusa lõhnalist verd ta suunurgast alla nirisema. Lasin ta lahti ja astusin tast

eemale. Ron jõudis mu seljataha, hoides mind kinni. 

Peame jõude koguma hakkama. Meid peab olema rohkem. sisistasin läbi hammaste, tundes

midagi oma huulde torkimas. Avasin veidi suu, et kaks oga mulle huulde ei torgiks, mille peale

Ramus näost valgeks muutus.

Sul on ki-kihvad?sosistas ta ja tundus nagu ta varsti minestaks. Ron vaatas mulle silma, samas

kui ma omas mullis olin.

*

Kathy! Sinu kari jõudis. Nad ei suutnud kedagi sealt leida, keda kaasa võtta.teatas Ron minu

juurde jõudes. Olin olude sunnil vahepeal enda seisundit veidi parandanud, tappes ära ühe

metskitse. Sellest polnud aga erilist kasu. Nii, kui keegi minust möödus, tekkis tahtmine talle

hambad sisse lüüa. Seetõttu olid mulle tekkinud väikesed kihvad pidevalt mu alahuulde torkimas.

Peale janu, olin ma pidevalt endast väljas. Kus oli Brian? Kas see keda Ron oli mõelnud oli Mike?

Kas Mike tõesti tahtis kättemaksu? Mu pea hakkas veidi valutama. See oli ka normaalne, kui su

peast jooksid läbi miljonid küsimused. Ron märkas mu piinatud ilmet ja vajus minu kõrvale kivile