Hi Stranger

part 25

Tundsin, kuidas mu süda kiiresti põksus. Lausa valus hakkas. Ma ei teadnud mis vaatepilt meid

ootab ja sellest lahutas meid viimane mäkketõus. 

Nii, keegi ei torma. Ootame millal vastased esimese sammu teevad.kuulsin korraldust. Kõik

sammusid aina edasi, mõned huntidena aga paljud inimestena. Et me oleksime ka märkega, olid

kõigil riietusel mõnes kohas karvanutsakad. Need olid mõne saakloomalt pärit. Mina kandsin

mõlemal õlal oma kaasa napsatud jaki kapuutsilt ära võetud krae juppe. Poole oma krae

kaunistusest

andsin ära Isisele. Paljudel oli õlgadel või juustes karu kasuka tükid, kelle mõni päev tagasi maga

sai

murtud. Vastik kuis see ka polnud, olin ma sööma hakanud toorest liha nagu mõni metslane. Seda

tegid tegelikult kõik. Riietusest enam ei räägi, vaid jätkan sealt kust pooleli jäin. Jõudsime künkale,

ja vaatasime ette. Kedagi polnud. Teadsime et varitsus on meie ees oleva samasuguse

künkakese taga. Meil oli ka õigus. Olime üpris üllatunud, kui üks noor nägus mees künkale jõudis

ja täiesti üksi. Kuulsin meie karja juhi muiet. Nägin kurja naeratust meie ees seisva mehe huultel.

Tema seljatagant ilmus välja pikk rida leekides põlevaid linde, kes üksteise järel tema kõrval

popsatusega inimesteks muutusid. See vaatepilt oli maagiline. Sel ajal, kui vastaste liiga end veel

muundas, jõudis eemal seisva mehe pilk üle meie ridade käia, jäädes siis mulle pidama. Kuna

ma seisin esimeses reas, polnud mul ka võimalust kellegi seljataha peituda et palava kohkunud

pilgu eest varjuda. Mehe ilme muutus enesekindlast nõrgaks. Ta vaatas mind kaastundliku

pilguga, nagu oleks milleski süüdi. Millegi tõttu tekitas seesama pilk mu kõhus liblikaid. Sellegi

poolest pidin mõtlema lahingule. Kõik läks kiireks, kui anti käsk ründeks. Sellel alal tuligi tähtsaks

esimene rida. Minu rida pidi lõhkuma vastaste barjääri, et tagumistel oleks kergem rünnata.

Õnneks oli mul võimalus tollest mehest eemale minna, rünnates kedagi teist peale tema ja tal oli

sama võimalus, mida ta agaralt kasutav, võttes käsile meie karja juhi. Oli kuulda karjeid, valju

urisemist. Mõnikümmend minutit hiljem oli mõlemal liigil vähem keda tappa. Nägin mõned korrad

Isist võitlemas, mis andis mulle jõudu, teades et ta on veel elus. Olin just elutuks teinud ühe enda

kasvu kuti, kui kellelegi selg ees otsa jooksin. Pöörasin end ümber ja sama tegi ka mu selja taga

olnu. Tundsin nõrkuse hoogu, kui nägin et see oli seesama mees. Ta vaatas mind jällegi

kohkunult. Vaatasime teineteist. Kumbki ei julgenud midagi teha.

Ewen! Pole õige koht dšentelmeni mängimiseks! Murra ta maha!kostus eemalt ühe fööniksi

vihane karjumine. Kadusin mehe eest, tulles tagasi maa peale. Hüppasin ühele fööniksile selga,

tõugates ta pikali maha ja murdsin ta maha nagu loom. 

Alfa on tapetud! Lahing katkestada!kostus mu liigikaaslase karje. Kõik kuulasid sõna ja läksid

oma künkale tagasi. Märkasin et meie read olid poole võrra kahanenud. Sama tegid ka fööniksid.

Nagu ma aru sain, oligi Ewen Fööniksite juht, kuna ta seisis oma alles jäänute ees. 

Kas jätkame, või molutade niisama argpüksid!?karjus ta, vaadates alfast järgmisele otsa.

Teate isegi reegleid! Kui ühe poole juht hukkub, ei peeta lahingut edasi! Said mis tahtsid! Alfa on

surnud!karjus ,,beeta,,talle ja tundus rusutud, vaadates aina minu poole ja jälle Eweni poole.

Kes uus Alfa on?küsis Ewen, justkui puhisedes.

Alfa viimase korralduse põhjal Kathy.vastas ta raske ohkega ja vaatas minu poole. Tundsin et mu

jalad muutusid nõrgaks, aga ma ikkagi seisin. Ewen oli ehmunud ja tundus et tal polnud enam tuju

sõdida.

*

Kõik alles jäänud olid abistamas vigastatuid. Viisime nad tagasi oma laagripaika. Kohtusin Isisega

alles Laagriplatsil. Kallistasime teineteist kõvasti ja itsitasime rõõmsalt. Meie rõõmu hetke rikkus

Mike(,,beeta,,)

Kathy. Mis käsu annad?küsis ta alandlikult.

Ma käsin kellelgi targemal minu ülesanded üle võtta. Ma ei saaks sellega hakkama. Ma isegi

alles õpin seda hundi värki.vastasin turtsakalt.

Sellest värgist ei saa üleöö lahti. Sa pead meie karja vähemalt nädala taluma.vastas ta jällegi

alandlikult.

Aga kas mul on võimalus juba mõnigaid otsuseid teha?küsisin väikese tagamõttega. Sain

nõusoleku. Ma teen reegli, et karjas saab tulla vabatahtlikult. Sunniviisiliselt ei tohi hoida üle

aasta. Kes tulevad sunniviisiliselt ei tohi panna lahingusse. Kust te teate, et sunnitul pole elus

mõningaid tähtsaid asju seljataga ootamas? vuristasin kiiresti ja jäin kulm kõrgel nõusolekut ootama.

Olen isegi nõus. Siis pole mõtet sunniviisiliselt üldse mõtet karja võtta.vastas ta.

*

Olin oma teo üle uhke. Olin saanud mõned asjad paika loksutatud, aga mõned asjad olid siiski

veel lahti. Fööniksitega polnud me veel lõpetanud ja ma ei saanud seda teemat ka kõrvale lükata.

Polnud ka piisavalt aega selleks. Jällegi katkestas mu mõtteid oksa prõksatus kusagilt eest. Oli

näha üht inimkogu, mis oli isegi tuttav.

Well well well, Kathy eks ole?kostus tuttav hääl.

Ewen?küsisin vastu ja kogu astus varjust välja, naeratades kergelt.

Mul oleks võimalus oma kamba vaevale punkt panna aga ma ei tea miks ma seda ei tee.lausus

ta lähemale astudes.

Ei julge? Ma nägin seda pilku enne rünnet. plaanisin mängida ta tunnetega.

Sa mängid sõna otseses mõttes tulega. Kõrvetada ei karda saada?muutus ta äkki veidi tujukaks.

Hei..chill. Pole minu probleem, et mõni pole terve sajandi ära armunud. Pole vaja

vihastada. tundus et olin oma jutuga tabanud naela pead. Mees muutus näost õhetavaks ja lõi

pilgu maha.

Ära muretse, mu kodukandis on veel üks sulle sarnane. Algul oli ülbe aga leebus.ütlesin otse

välja, omaette naerdes