Hi Stranger

part 42 Will you..?

Jalutasime käsikäes rohkem linna äärde. Sealt aga kergelt joostes ühele kõrgemale künkale

metsaserval. 

Aa-himetlesin ma kaugusesse jäävat päikeseloojangut. Osa taevast säras veel erinevates toonides.

Brian seisis minu taga, pannes oma käed mulle ümber.

Ka kõige ilusam vaade ei ületa sind Kathy.sosistas ta mulle kõrva. Brian pööras mind enda poole.

Vaatasin talle silma, nähes ära, et tal on midagi plaanis. Ta sobras midagi oma teksade taskus. Ta

paistis olevat murelik..ta isegi podises midagi ehmunud häälega. Siis aga lõid ta silmad uuesti

särama ja nägu naerule.

Kathy..Mul on sulle väga tähtis küsimus.ütles ta naeratades veelgi laiemalt.

Oh god...Oh god....pomisesin närviliselt, samas ootusärevalt. Ta astus pika sammu tahapoole ja

komistas, kadudes mul silmist. Närvid olid hetkega pingul, pilk hakkas teda otsima, hääl muutus

teda hüüdes kiljumiseks. Jooksin nõlva ääre juurde, vaadates alla.

Brian!kiljatasin veidike isegi ehmatusest tusaselt. Seal ta oligi, murul selili, lai naeratus näol ja

väike süsimust karp millegi veel väiksemaga sõrmede vahel. Temast veidi eemal oli eri värvi

orhidee lehtedest kiri: Kathy Hale, Tuleksite ehk mulle naiseks? sain oma ehmatusest üle, mis

asendus hetkega ääretuks rõõmuks. Brian ajas end püsti ja hüppega oli ta minu juures tagasi,

vajudes siis ühele põlvele.

Kathy, eitava vastusega ma ei lepi.itsitas ta hõbedaselt läikivat sõrmust, millel oli kaks kivi: üks

tumeroheline ja teine valge.

Sa väike põrguline. Minu vastus on kindel jah. istusin talle sülle. Ta võttis õrnalt mu käest kinni ja

lükkas sõrmuse mulle sõrme. Naaldusin talle ligemale, suudeldes teda siis juba kihlatuna.

*

Järgmisel päeval, olid jutud juba kulutulena levinud üle metsa. Roni kari piiras mu kohe ümber ja

tahtsid uudishimulikult sõrmust hinnata. Ron ise saabus palju hiljem ja sain talt väga tugeva

kallistuse, mis peaaegu ähvardas mu konte murda. 

Ma pean Brianilt uurima, kust kohast ta sellise tüki leidis.kommenteeris ta kergelt ja hakkas minu

õnneks oma karja minust eemale ajama. 

Kuule Ron..Mis teema sul Isisega on? Olete pidevalt kadunud.meenus mulle tähtis küsimus.

Uuhmm...Seda võid temaga rääkida.muutus ta koheselt näost punaseks ja nägin ta pilgust, et ta

parema meelega põgeneks.

Hmm..okei..pomisesin talle kerge muigega ja juba ta sörkiski oma karjale järgi. Sammusin ise

Briani poole tagasi. 

*

 Mingi aeg oli õues nähe vihma sadamas, seega õue minemiseks tuju enam polnud. Selle aja

sisustasime Brianiga õudukaid vaadates, tõmmates kaardinad akende ette, et tuba veelgi

pimedamaks ja õudsamaks muuta. Kuna me mõlemad olime vere toidulised, polnud meiltarvis