Hi Stranger

part 16

Päev läks aeglaselt mööda. Mu tuju oli kinni kiilunud nulli tasandile, mille tõttu ma terve päeva käisin

mööda maja ringi nagu surm. Mu selg oli ikka samamoodi valus, aga ma ei suutnud lihtsalt enam

ühe koha peal olla. Brian küll üritas mind sundida aga asjatult. Ron ei andnud endast märkugi. Veel

mõni päev hiljem (vahepealne kõne mampsile, öeldes et olen ühe sõbranna pool) läksin ma ise

majast välja, teades et Brian on elutoas ehk teiselpool maja ja ei kuulegi kui ma välja hiilin. Hiilisin

esimese korruse aknast välja, sammudes edasi metsa. Ilm oli veidike jahe, aga ma ei hoolinud,

kõndides ikka edasi.

RONALD!karjusin metsa sisse jõudes. Kuulsin kaugelt samme. Nägin peagi teda inimkujul enda ees,

pilk maha löödud ja nukker. Ta pilk vilksas korraks mulle näkku ja langes välguna samplasele pinnale

tagasi.

Palun ära löö mind maha. pomises ta ja vaatas mujale.

Sa ei pea mind haletsema! Ma mõistan et see juhtus kogemata. Ma pole su peale marus aga

kas see oleks olnud tõesti palju et sa oleksid mind vaatama tulnud?küsisin ja sammusin talle

lähemale.

Ma..ma olin hirmul. Kardsin et sa oled mu peale vihane. Ma ei ürita ennast õigustada aga Brian

oli see kes mu välja vihastas.ütles ta alandlikult mulle silma vaadates.

Olen isegi nõus, aga ta vähemasti lappis mu kokku. Niipea kui sa toibusid küsisid sa lihtsalt

olukorra kohta ja seejärel kadusid. Selle asemel oleksid võinud varem oma kondid kohale tuua

ja rääkida, mitte alandliku kutsika kombel põgeneda! Sa ei tea kuidas see mind haavas. See

valu oli suurem kui see mis valitses ja valitseb mu selga ning nägu.sosistasin ma vaikselt,

teades et ta kuuleb. Pöörasin talle selja ja hakkasin vaikselt tagasi lonkima. Tundsin kipitavat valu

kurgus ja ripsmete vahelt pressisid välja pisarad.

*

Istusin elutuppa Briani kõrvale pugedes talle külje äärde.

Käisid Ronaldiga rääkimas?küsis ta vahetades telekas kanaleid.

Jah,aga kuidas sa tead? küsisin ma ja sulgesin silmad.

Hundi lõhn. Selline vastik, aga olen harjunud sellega juba vastas ta ja paistis ükskõikne. Ta vaatas

minu poole, samal ajal vaatasin mina telekat.

Smile babe it looks good on yousosistas ta armsalt ja tõmbas mind õrnalt ligemale.

Agh..i d like to but i m in so much pain.vastasin ja üritasin end valudest eemale mõelda.

*

Kell oli pool kaks öösel, kui ma kuulsin tuule mässlevat möllu. Aken nagises kurjakuulutavalt ja

pikse sähvatus maalis hirmutavad kujud seintele. Tormasin toast välja ja jooksin Briani toa poole.

Jäin ta ukse taga seisma ja viisakalt koputasin uksele. Ta avas ukse ja tõmbas mu sisse.

Miks ma küll arvasin et sa hirmunult siia tormad.pomises ta ja naeratas.

Võin ma sinu seltsis ööbida? küsisin ma ja märkasin et tema toas oli tormi müra veidike vaiksem.

Teadagi pole mul muud teha, kui tühja pilguga lakke vaadata. ütles ta mind sülle võttes ja pani

mu oma voodile pikali, tõmmates hoolitsevalt teki mulle kurguni.

Issi, äkki loed unejuttu ka? tegin peene hääle ja itsitasin.

Sorri aga see jääb ära. Kaisutuse võid saada.ütles ta. Olin üpris hämmingus. Kuulsin elu esimest

korda ühe poisi suust sõna ,,kaisutus". Mõistsin alles siis et ta pole selline ego nagu ta varem oli.

Tegelikult oli kivise väliskihi taga õrn süda. Ta puges minu kõrvale jäädes teki peale ja põimis oma

käed minu ümber. Tegin sama.

Igalpool mu ümber oli paks lumekiht. Vaatasin taevasse seistes ühel künkal. Kuulsin seljatagant madalat urinat. Pöörasin end ümber naerdes võikalt. Haavad mu näos olid paranenud, aga siiski oli näha tumedaid arme. Mu nahk oli valge, peaaegu lumega sama. Mu silmad olid punase värvi võtnud.

Terekest.sisisesin vaikselt ja naersin uuesti. See vihastas minu ees seisvat suurt hunti. Ta kasukas oli beezi tooniga. Ta jooksis minu poole. Hüppasin tast üle ja hunt tormas uuesti ümber ja minu poole. Tegin sama ja edasine oli võitlus. Mõlemad üritasid teineteist maha murda. Ärkasin järsku

võpatades üles.

Nägin jälle halba unenägu?küsis Brian mind rahustavalt kaisutades.

Jah..vist küll. Vastasin vaikselt ja nägin et aknast paistis ikka veel tormine ilm.

Mida sa seekord nägid? küsis ta.

Nägin et ma olen vampiir ja kaklesin mingi libahundiga.vastasin kiiresti ja sulgesin uuesti silmad.

Milline see hunt välja nägi? Küsis ta veel.

Beežikas või midagi. nägin et Brian oli mõtesse vajunud ja ütles

Ei tea ühtegi sellist. 

Brian oli järsku pool istukil ja vaatas ukse poole.

Mis on? Kuulsid midagi?olin ma segaduses ja vaatasin ukse asemel Brianit. Ta naeratas.

Hulkur on otsustanud koju tulla.ütles ta.