Hi Stranger

part 15

Käisin terve päeva hoones ringi uurides teisi tube. Ühel hetkel, olles teisel korrusel, kuulsin kaugelt

karjumist. Sammusin alla ja hääled kostusid suurest saalist. Sammusin sinna, hakates ust lahti

lükkama kui ma kuulsin poiste kõneluses enda nime.

Panin kõrva vastu ust ja kuulasin.

Tead mul on kõrini juba sellest et sa üritad Kathyt minult üle lüüa! Kostus Ronaldi pröökamist.

Tead vennas, seniks kuni ma ei saa täpselt teada mõrvaloo tõelist algatajat, ei jäta ma sind ka

rahule. Ole pailaps nii palju kui tahad!ütles Brian vastu ja kostus mütsatusi nagu nad oleksid

tõuklema läinud. Tormasin uksest sisse ja jäin nende kahe vahel seisma, mõlema pilgus leegitses

viha. Seisin seal ja nad justkui ei märganud mind.

Palun lõpetage! kiljatasin. 

Sa ju tead et mul on õigus...hakkas Brian ütlema kui Ron ta järsult saali teisse otsa vastu seina

lennutas.

Jää vait elajas! Sa oled vastik ja jääd selleks! karjus Ron. Astusin mõne sammu tast eemale

jäädes ikkagi seisma.

Sa tead et piisaks ühest hammustusest et su elu persse keerata.ütles Brian end püsti ajades.

Nägin et Ron hakkas õrnalt vabisema.

Sa kahetsed seda elu lõpuni! tundus et see oli viimane piisk Ronaldi kannatusse. Nägin kuidas

Briani pilk muutus vihast hirmuks. Kogu pilt käis kui aeg luubis. 

Kathy jookse!! karjus Brian. Vaatasin endast vasemale ja nägin et Ron oli muundumas. Must hunt

urises meeletult ja järsku tundsin ma valu. Meeletut valu mis valdas mu meeled elu halvimate

mõtetega. Tundsin midagi sooja oma nägu mööda alla jooksmas. Tundsin kuidas sedasama

juhtus ka mu selja ja õlaga. Kuulsin viimase asjana veel üht röögatust ja mürtsu, millele järgnes

niutsatus. Mul hakkas kohutavalt külm. 

*

Brian.

Kathy!! röökisin ma seina najal seistes. Nägin et Ron muundus aga Kathy oli nagu tardunud.

Nägin et Ron ründas teda. Jooksin sinna ja lõin ta Kathyst eemale, ilmselgelt vigastades teda.

Nägin sügavat ja pikka haava tüdruku seljal. Kogu nägu oli peaaegu verest punaseks värvunud.

Tundsin iha tema verd maitsta, aga hoidsin alles oma kaine mõistuse. Nagu ma veel taibata

suudsin nägin et Ron oli oimetu. Tundsin end jube abituna. Võtsin Tüdruku õrnalt sülle ja viisin ta

ühte külalistetuppa ja hakkasin ise haavu puhastama. Kuulsin kuidas ta süda hakkas aeglasemalt

tuksuma.

Ei sa ei jäta meid!karjusin ja mingil hetkel märkasin et tüdruku süda põksus vaikselt. See jäigi

sama rütmiga ja ei aeglustunud rohkem. Jätkasin haavade puhastamisega.

*

Kathy

Kus ma olen?pomisesin ärgates. Olin igati pidi valudes ja ei mõistnud miks.

Kath?kuulsin Briani häält. Tundsin et voodi äär vajus.

Kus ma olen? Mis juhtus?esitasin kaks lihtsat küsimust.

Sa oled veel mu vanemate majas. Sa said vigastada. vastas ta rahulikult.Liigutasin sõrmi ja

varbaid ohates siis kergendunult.

Tundub et jäsemed on alles. Mmhh..Valus on.tundsin valu torkeid näos ja seljal.

Kas toon valuvaigisteid? Kust sa täpsemalt valu tunned?esitas ta küsimusi. Avasin silmad ja

nägin et Brian nägi väga rusutud välja.

Ei ole vaja neid tablette.ütlesin turtsakaltMa ei tea. Kogu selg tulitab ja nägu samamoodi. Saad

kusagilt peegli anda? vastasin ning jäin ootama. Ta läks kusagile. Mõtlesin, mis võis juhtuda. Miks

ma olin järsku valudes? Just siis tabas teadmine. 

RON?!käis üks nimi mu peast läbi. Brian naases ühe peegliga hoides seda enda käes justkui

kõheldes kas tasub peeglit üle anda või ei.

Kus Ron on? Mul just meenus mis kuradima jama juhtus. ütlesin äkitselt. 

Ta on juba mitu päeva metsas redutanud. Ta kardab et sa vihkad teda elu lõpuni. vastas ta ja

silmitses peeglit, olles samuti süüdlasliku ilmega.

Ma tean et te olete tülis. Te võiksite nüüd kasvõi minu pärast ära leppida ja mind aidata. Kui te

muidugi tahate mind aidata, kuna ma olen kindlasti nüüd peletis.rääkisin ja sirutasin käe ette et

peeglit enda kätte saada. Võtsin peegli tugevalt kätte hoides seda siiski teki vastas, pannes end

valmis vaatepildiks.

See jutt võta küll tagasi. Ma jään sinu kõrvale ka siis kui sa peaksid olema ka maailma koledaim

koll. Tähtis pole mitte inimene väliselt vaid ka sisemiselt. Olen sind tundma õppinud ja sinust

toredamat ja lahkemat isikut pole ma maailmas veel kohanud. Sa oled isegi sellisena maailma

ilusaim.ütles ta. Pöörasin peegli enda suunas ja nägin enda jaoks jubedat vaatepilti. Minu vasem

kulm oli poolitatud laia kinni õmmeldud haavaga. See kulges kulmust veidike ülevalt ja lõpp

punktiks oli põse keskkoht. Õrn jutt oli ka silmalaul. Järgmiseks nägin et jutt mis oli katkenud

jätkus mu huulel. Ülahuulel oli kahe piste suurune haav.Pigistasin silmad kinni ja tundsin et

pisarad hakkasid iseenesest jooksma.

Kullake ära nuta. See pole nii hull.üritas ta mind lohutada, kallistades mind õrnalt hoidudes selga

puudutamas.

Ma ei nuta selle pärast. Lihtsalt hingel on valus.