Ebatäiuslik • 5sos

3. "Sellised õnnetusi võiks veel tulla,"

Hommikul ärgates tundsin ennast sama väsinuna kui õhtul magama jäädes. Ajasin ennast voodis istuli ja pühkisin kätega silmi proovides nii sealt une minema peletada. Ajasin ennast püsti ja tegin voodi kohe korda. Tõmbasin riidekapist välja dressid ja paksu karvase pusa ning panin need selga. Jalga lükkasin sussid. Seejärel tegin peegli ees enda krunni uuesti ning läksin trepist alla. Luke ja Calum olid esikust kadunud, kuid elutuppa piiludes magas Michael siiani seal, kuid mitte enam üksi. Calum oli tema kõrval teki peal(mitte midagi intiimset!!!). Läksin kööki ning silmitsesin Luke, kes pea kätel seal istus.

"Hommik," ütlesin ma, huultele kerkis automaatselt muie.

"Oh, hommik sullegi, Katie," vastas ta. Kuulsin tema häälest, et tal oli pohmakas.

"Oli raju õhtu?"

"Võib ka nii öelda jah," vastas ta muiates, "kus teil peavalu tabletid on?"

"Siin," ütlesin ma ja avasin kapiukse ja viskasin Luke'le karbi peavalu tablettidega.

"Elupäästja," vastas ta.

Muigasin ja panin kohvimasina tööle.

"Ja aitäh teki ja padja eest," lisas ta.

"No problem," ütlesin ma naerma hakates, "mis mu ema arvas kui sina ja Calum esikus magasite?"

"Ta küsis, kas Ashton magab ja läks siis kööki, ma ärkasin üles, sest mul oli piinlik. Calumil käskisin diivanile minna," seletas Luke.

"Okei, oli hea magada?"

"Kõige parem," muigas ta sarkastiliselt.

Naersin ning siis tammus kööki Harry.

"Hommik," pomises ta uniselt ja sattus segadusse kui Luke laua taga istumas nägi. Tervitasime mõlemad Lukega teda ning vaatasime, kuidas ta külmiku avas ja endale sealt jogurti võttis. Seejärel võttis ta sahtlist lusika ja läks elutuppa, umbes 10 sekundi pärast tuli ta tagasi ja istus minu kõrvale.

"Miks Mike ja Calum diivanil magavad?" küsis ta jogurti lahti tehes.

"Sest nad on väsinud," vastasin ma.

Harry vaikis ja jätkas jogurti söömist. Peagi kuulsime valju kolinat ja vaatasime selja taha, nägime kuidas Ash ennast maast püsti ajas. Hakkasime kõik naerma ning Harry tõmbas endale jogurti kurku. Ashton kukkus trepist alla. Naersin nii kõvasti, et pidin pisaraid pühkima ja kui ma Luke'le, Harry'le või Ashtonile otsa vaatasin hakkasin ma uuesti naerma.

"Kat, ole vait," pomises Ashton ja hõõrus enda haiget saanud kätt. Loomulikult ei jäänud ma vait vaid naersin oma 15 minutit veel.

"Miks sa naerad?" küsis Calum, kes kööki astus, Michael tema järel. Tõmbasin endale naeru kurku ja köhisin veidi aega.