14. "Miks sa ei tulnud?"

1.1K 122 0
                                    

Tagasi kodus olles tervitasin ma Indiet, ema ja Harryt. Harryl oli sellest suhteliselt ükskõik, sest ta oli ametis fifa mängimisega. Julgen ausalt öelda, et mu noorem vend oli fifa sõltlane. Ema oli see eest aga õnnelik, et me elus ja terved olime. Ei tea miks oleks pidanud meiega midagi juhtuma, kuid ma ei viitsinud üleliigseid küsimusi küsida. Tahtsin lihtsalt enda tuppa magama minna. Seda ma ka tegin jättes ema koos Ashtoniga kööki. 

Jooksin enda tuppa ja kiskusin endalt samal ajal riideid seljast ära. Oleksin teksasid ära tirides peaaegu nende otsa koperdanud, kuid jõudsin siiski elusa ja tervena enda tuppa. Panin endale selga enda tudusärgi ja viskasin rinnahoidjad nurka. Pugesin teki alla ja panin silmad kinni. Suutmata magama jääda hakkasin ma numbreid lugema. Selle käigus õnnestus mul ka magama jääda. 

"Türa, Kat!" karjus Ashton. 

"Ma pole su türa!" karjusin ma uniselt vastu. Ajasin ennast voodis istuli ja hõõrusin silmi. Mu pea valutas, kuid see ei sundinud mind voodis lamama. 

"Tule siia!" karjus Ashton uuesti. 

"Tule ise!" karjusin ma vastu. Ma ei viitsinud talle vastu joosta. Kui tema minust midagi tahtis siis las veab ennast ise minu tuppa.

Ashton siiski ei tulnud ja mul oli ükskõik, nüüd tahtsin vetsu. Ajasin ennast voodist püsti ning koperdasin siiani pooleldi uimaselt vetsu. Seal ära käidud läksin kööki ja võtsin külmikust multimahla. Ronisin pooleldi köögilauale, et kapist klaas saada. Võtsin endale shreki pildiga klaasi, Harry sai selle kunagi sünnipäevaks, imestasin, et see veel terve oli. Kallasin klaasi sisse mahla kui Ashton kööki tuli.

"Miks sa ei tulnud?" küsis ta solvunult.

"Mis tahtsid?" küsisin mahlast lonksu võttes.

"Enam ei ütle,"

"Ütle," käisin ma peale.

"Ei,"

Pööritasin silmi ja panin mahla tagasi külmkappi. Klaasiga läksin elutuppa ja isyusin magava Harry kõrvale maha. Sõltlane oli mängides magama jäänud. Ma ei osanud sellest midagi arvata ja panin ta mängu kinni hakates kanaleid klõpsima. Jäin pidama mingil naljasaatel, mis oli vähemalt 5 aastat vana. Aga vahet ei olnud, naljakas oli ikka.

"Kat!"

"Ütle mida sa tahad!" kisasin ma. Harry pani enda jalaga vastu minu jalga.

Ash ei vastanud mulle ning ma ei vaevunud uuesti karjuma ka. Kinnitasin endale, et mul on ükskõik. Saadet edasi vaadates hakkas aga Harrybtelefon laual värisema. Võtsin selle kätte, helistajaks oli ema.

"Jaa, Harry magab," alustasin ma.

"Aa, okei. Tegelikult tahtsingi sinuga rääkida, sa ei võtnud telefoni vastu. Ashton pidi sulle ütlema, et sa helistaksid aga vahet ei ole. Liz helistas mulle täna ja kutsus meid kõiki enda sünnipäevale. See hakkab reedel ning arvatavasti oleme seal kuni pühapäevani."

"Tuleb sinna palju rahvast? Ja kus me magame?"

"Noh, ma mõtlesin, et me võime telgis magada. Liz ütles, et kõik magavad,"

"Aa.. ee.. ok," ei osanud nagu midagi väga kosta.

"Noh, räägi siis Harryle ka. Me hakkame reede hommikul sõitma. Nas elavad ikka parajalt kaugel,"

"Okei, tsau siis praegu,"

"Tsau," vastas emps ning ma panin kõne kinni. Harry telefoni panin uuesti lauale ning ma panin teleka kinni. Panin ka mahlaklaasi lauale ja jooksin trepist üles Ashtoni tuppa. Ash oli just enda trummide taha istunud ja valmis neid taguma.

Ebatäiuslik • 5sosWhere stories live. Discover now