Ma ei jaksanud kaua enam Calumiga seal istuda ning ta jäid magama. Tuppa ma teda samuti tassida ei jõudnud nii, et mul jooksis mõte mõneks ajaks kokku. Mis siis saab kui sadama hakkab? Ma ei saa teda ju siia vihma kätte magama jätta. Kuigi loogisiselt võttes peaks vesi ta üles äratama.
Olles siiani veidi purjakil tõin ma enda kaasa võetud vihmavarju ja Indie rihma ning läksin tagasi Calumi juurde. Ühe koerarihma otsa sidusin vihmavarju külge, teise panin Calumi käe otsa. Sättisin vihmavarju nii hästi kui suutsin ja pidasin enda tööd imetlusväärseks. Jätsin Calumi ja vihmavarju murule, Michael magas terassil aga seal oli katus peal nii, et vaevalt ta peanupp märjaks saab.
Tuppa tagasi ronides sain ma Indie klähvimise osaks kuid ma käskisin koeral vait olla. Jäi kah. Läksin ruumi, kus mina, Ashton ja Harry ööbisime ning vahetasin seal enda riided ära. Ronisin jälle poiste vahele ja lükkasin nad enda äärtesse. Enda üllatuseks vaid ühe neist. Käega üle kuti näo käies sain aru, et see oli Ashton. Teine voodi pool oli tühi, mis tähendas, et Harry magas ilmselt elutoas. Oigasin õnnest, et sain voodis laiutada. Läksin Harry poolele ja kallistasin patja enne kui magama suutsin jääda.
Ärkasin üles iiveldustunde peale, kuid tundsin, et midagi üles ei tule. Ajasin ennast ohkides püsti ja läksin kööki, et endlae külma vett võtta. Köögis istus ka Calum. Eelmisest õhtust ma suurt midagi ei mäletanud nii, et mingit ebameeldivad pinget meie vahel ei olnud ja vaevalt, et midagi juhtunud oli.
"Kat?" küsis Calum enda veeklaasiga mängides.
"Jah?" vastasin talle, kapist klaasi võttes.
"Kas sa oskad selgitada miks mul vihmavari koerarihmaga käeümber sõlmes oli?"
"Ah?" küsisin ma naerma hakates, kuid sain siis mälupildi kuidas ma enda toast vihmavarju otsisin ja esikust Indie rihma kaasa haarasin ning õue tormasin, kus Calum magas. Nägin kuidas ma rihma vihmavarju ja Calumi külge seon ja selle paika sättisin. "Võibolla."
"Selgitad ehk?"
"Ma arvan, et on parem kui sa ei tea," muigasin ma ja jõin lonksu enda veest.
See tõi üles aga kohutava iiveldushoo. Lõin enda klaasi lauale nii, et vett üle ääre voolas ja panin vetsu poole jooksu. Jumal tänatud, et vets tühi oli. Kallistasin potti 5 minutit ja ajasin ennast siis püsti. Calum seisis mu selja taga ja vaatas mind kulm kortsus
"Kõik ok?" küsis ta.
"Kui sa mõtled seda, et ma just 5 minutit öökisin siis jah," vastasin ma paberiga enda suud pühkides,"kõik on ok."
"Okei," naeris ta ja ootas kuni ma tema ette astun.
"Mis su plaan on?" küsisin kulmu kergitades. Viskasin paberi prügikasti ja toetasin ennast vastu seina.
"Ma olen viisakas,"
"Jajah.. Calum Hood on viisakas," ütlesin ma naerma hakates ja patsutasin talle käega keset rinda ja astusin siis talle ette ning kõndisin elutuppa.
"Noh, kus te kahekesi siis tulete?" naeris Michael Lukei jalaga tagudes.
"Mitte, et te peaks midagi kahekesi tegema!" pomises Ashton meile otsa vaadates.
"Ma jõin vett," ütles Cal.
"Ma oksendasin," õigustasin ma ennast.
"RASE!" karjus Mike ning oigas kui Luke talle jalaga makku pani.
"Peast oled sa rase," ütlesin ma ja istusin Michaeli ja Luke vahele, et nad üksteise peksmise järele jätaks. Siis hakkas Mike mind ühelt poolt ja Luke teiselt poolt toksima nii, et ma panin neile mõlemale rusikatega kõhtu, et nad järele jätaks. "Kui te järele ei jäta on oht, et ma ropsin teid mõlemaid täis," ütlesin ma tundes jätkuvalt väikest iiveldustunnet. Mõlemad jätsid mind rahule ja see oli ainult positiivne.
Harry oli enda mängukonsooli koos fifaga kodust kaasa vedanud ning oli selle just teleri külge ära ühendanud. Esimese mängu mängisid Harry ja Ashton, vanem vend võitis. Siis lubati mul ja Michaelil mängida. Jäime viiki, sest Mike lõi korra enda värava. Ei tea miks. Luke ja Calum mängisid ka, Calum võitis. Kuna me kõik olime kannatamas kohutava näljatunde all ja ema keeldus meile kokkamast tuues vabanduseks, et me oleme enamus täiskasvanud ja peame suutma endale ise süüa teha.
Pidime sellega nõustuma. Läksin Ashtoni ja Calumiga kööki, sest ülejäänud kolm keeldusid ennast liigutamast ning mängisid fifat edasi. Võtsin kapist kausi ning Ashton võttis külmikust munad ja piima välja. Calum otsis endale põlle ja pani endale selle ette.
"Ma ei jaksa mune kloppida," oigasin ma peale seda kui olin need kaussi katki löönud.
"Las kokatädi Calum tegutseb," itsitas Ash jahupakki käes hoides. Me kõik hakkasime naerma ning Calum võttis kahvli ja hakkas mune kausis segi kloppima. Lisasime kõik muu kraami ka ära ning kui praadima pidime neid hakkama olime kõik suhteliselt jahused. Ash kallas taina pannile ja ootas veidi, et tainas tahkeks muutuks.
Ashton võttis panni pliidiraualt ja üritas pannkooki õhus ümber keerata. Hoidsin hinge kinni lootes, et see tal õnnestub, kuid ei. See pannkook ei olnud helge saatusega. See lendas alguses laua äärele ning kukkus siis maha. Me kõik kolm naersime nii kõvasti, et elutoast karjuti meile, et me vait oleks, kuid väga väga raske oli naeru kinni pidada kui masterchef Ashton üritab pannkooke õhus ümber keerata. Kuidas ta üldse sellise idee peale tuli?
Kui ma olin lõpuks hinge kogunud palusin Ash'il pannkoogi minema visata ja lubasin ise edasi praadida. Siiski jäi Ash mulle ja Calumile seltsiks tuues naljakaid vabandusi. Ilmselt ei tahtnud ta mind ja Calumit üksi jätta. Nagu midagi oleks enne juhtunud! Ja üldsegi mulle ei meeldi Cal nii.
Kus tuli meil nüüd kaitsev suur vend välja.
________________________________
Te olete nii toredad, et te kommenteerite ja hindate!!!
Btw tahate, et ma lisaksin pildi ka milline enam-vähem peategelane välja näeb või sobib teile ilma ka? Kuidas teil lihtsam teda ette on kujutada? :D
YOU ARE READING
Ebatäiuslik • 5sos
FanfictionArmastus, viha, valu - kõik need kolm elementi on siin selgelt põiminud. Arvatakse, et kuulsuse elu on täiuslik, et nende lähedaste elu on täiuslik. Kuid ei ole. Selle saab kokku võtta ühe sõnaga - ebatäiuslik. [esimene raamat]