Ebatäiuslik • 5sos

26. "Kes meie telgis on?"

Aitäh kõigile, kes votevad ja kommemteerivad. Teie followid tähendavad samuti väga palju! :)

_____________________________

"Mul tuleb varsti sünnipäev." pistsin ma meie vaikuse vahele.

"Kui vanaks sa saad?"

"18."

"Mis sa sünnipäevaks tahad?" küsis Calum.

"Miks sa küsid? Sa ei pea mulle midagi kinkima."

"Aga ma tahan." vastas ta.

"Olgu.. aga ma ei tea." vastasin ma. Mida ma üldse oleksin tohtinud enda sünnipäevaks nõuda? Eriti veel Calumilt. Ma ei tahtnud, et ta minu peale raha raiskaks.

Istusime Calumiga seal kella kaheteistkümneni ja otsustasime siis tagasi jalutada. Mitte midagi erilist ei juhtunud vahepeal. Me lihtsalt istusime ja rääkisime. Calum andis mulle enda pusa ka selga, sest mul hakkas külm. Ta ise oli nagu elav radikas, reaalselt. Jalutasime tagasi ka käest kinni hoides, läbi metsa.

"Nii, et kui keegi küsib.. kus me käisime?" küsisin ma.

"Ee... ütleme, et sa unustasid midagi randa ja käisid seda seal otsimas, minu võtsid kaasa, sest ei julgenud üksi minna." pakkus Calum.

"Hea küll, hädavale." muigasin ma ja ta noogutas.

Mulle tundus, et me jõudsime tagasi kiiremini kui mere äärde kõndisime. Me ei olnud veel metsast välja läinud ega kellegi vaateulatusse sattunud. Calum ei öelnud midagi, vaid jäi lihtsalt seisma. Ma olin hetkeks segadusse, kuid kui ta tõmbas mu enda käte vahele sain ma aru, mida ta teha kavatseb. Ta lükkas mu juuksesalgu mu näo eest ära ning suudles mind. Aeglaselt ja rahulikult.

"Kõik?" küsisin ma muiates.

"Ei," vastas ja ja lükkas mind ettervaatlikult tagurpidi kuni ma seljaga vastu puud olin. Ta suudles mind uuesti ning siis pomises vaikselt kõik.

Naeratasin ning me läksime kõrvuti tagasi. Majas olid tuled kustus ja üksikud inimesed veel liikusid, kes käis vetsus, kes käis suitsul. Mõtlesin kuhu ma magama peaks minema. Mul polnud õrna aimugi, kus mu telk oli ja ma ei teadnud ka seda, kas majja mahtus. Läksin meie auto juurde ja katsusin ukselinki, lahti oli. Otsustasin tänase öö autos veeta.

"Kus sa magad?" küsis Calum.

"Autos," vastasin ma, "sina?"

"Ma ei taha, et sa üksi autos magaksid," ütles Calum, keerates suuna samuti auto poole.

"Mis siis saab?"

"Me magame koos autos,"

"Ma ei maga sinuga koos autos," vastasin ma ja vajutasin ukse enda taga uuesti kinni.

"Miks mitte?"

"Miks ma peaksin?" küsisin ma kulmu kergitades.

"Sest kaks minutit tagasi sa suudlesid mind,"

"Ei, sina suudlesid mind," vastasin ma ja vaatasin, kuidas Calum mulle läheneb.

"Mis siis saab?"

"Sa võid murul magada?" pakkusin ma itsitades.

"Sa võid üleval olla,"

"Ei.. ma ei maganud niigi öösel,"

"Mina ka mitte," vastas ta.

"Kat!" kuulsin Ashtonit maja juurest hüüdmas.

"Jah?" kisasin ma vastu Calumist mööda vaadates.

"Mis teete seal?"

"Räägime. Kuule, kus meie telk on?"

"Tule, ma näitan!" hüüdis Ashton vastuseks. Vaatasin muiates Calumile otsa ja kõndisin temast mööda. Calum järgnes meile.

"Nii, et... kus te käisite siis?" küsis Ash minu poole vaadates, kuid piilus siis Calumi poole, kes talle tühja pilguga otsa vaatas.

"Ma unustasin enda kee randa ja me käisime seda otsimas," laususin ma nii sujuvalt kui vähegi võimalik.

"Leidsite?" küsis Ashton.

"Nope," vastasin lühidalt. Päevasündmusi meenutades polnud mul tuju temaga rääkida.

Ashton juhatas meid meie halli telgini.

"See?" küsisin ning Ashton noogutas.

"Okei.. tsau siis!" ütlesin ma ja naeratasin. Ma täpselt ei tea kellele. Pugesin telki ja koperdasin kellegi jalgade otsa.

See kes mulle jalgadega ette jäi oli mingi mees ning mu esimene reaktsioon oli karjumine. Jooksin telgist välja ja vaatasin vihaselt Ashtonile otsa, kes ei saanud midagi aru. Calum ka ei saanud.

"Kes meie telgis on?" küsisin ma sosinal.

"Ema ja Harry?"

"Harry seal kohe kindlasti ei olnud." pomisesin ma.

Ashton pani pea telki ja tõmbas siis uuesti välja.

"Ee.. seal on ema ja Will.." pomises Ashton.

"Oota.. nad teavad üksteist 2 päeva ja juba jagavad telki?" küsisin ma. Seal ma magada ei kavatsenud.

Ashton ei vastanud mulle midagi, Calum ei osanud ka midagi öelda. Nii me seal seisime ja kuulasime, kuidas inimesed nohisevad. Mõne olin ma suutnud enda karjatusega üles ka äratada.

"Magame toas siis vist?" pakkus Ashton.

"Sa võid ema ja Williami kaisus ka magada." naersin ma ja võtsin suuna maja poole. Parem oleks kui me sinna ära mahuks. Selja taha vaadates nägin ka, et Ashton ja Calum järgnesid mulle. Vajutasin ukselingi alla nin hiilisin majja. Tuba oli pime.

Kõik kolm ehmusime, kui Molly küüneklõbina saatel meie juurde jooksis. Indie oli arvatavasti Harry juures ja Federer Michaeli vanematega. Ashton võttis taskust telefoni ja näitas seal oleva taskulambiga meile valgust, et me millegi ega kellegi otsa ei koperdaks. Esikus oli reaalselt kohutavalt palju jalatseid. Ronisime jalatsitest üle ning ma piilusin elutuppa, mis oli inimesi täis.

"Ashton, mine aja Luke üles ja ütle, et ta näitaks, kus me magada saame," laususin ma siis vennale, kes noogutas. Calum vaatas, kuidas Ash lahkus ja kasutas siis võimalust, et mind kööki tirida. Ta suudles mind kiiresti ning ma lõin talle käega vastu rinda. Reaalselt ükskõik, kes võis meid siit tabada.

"Sa riskid liiga palju," sosistasin ma ja kõndisin temast mööda, uuesti esikusse.

"Ma ei saa enda vastu,"

Ohkasin ja pööritasin silmi. Ma ei osanud talle midagi vastata. Kuuldes, kuidas keegi üleval kõnnib, tõmbus Calum "friendzoned" kaugusesse. Ashton tuli alla, Luke uimasena tema järel. Kutt kandis ainult boksereid, mis olid talveteemas ja pingviinidega. Alles ta ütles, et talle ei meeldi need. Luke mõmises meile uniselt vastuse ja kutsus meid keldrisse. Võtsime sealt ühe suure, täis puhutava madratsi ja viisime selle Luke ukse taha, sest see oli ainuke koht kuhu see mahtus. Luke tõi meile hiiglasliku lina, kolm tekki ja kolm patja. Pidime kolmekesi sellele madratsile ära mahtuma.

Mind kupatati keskele, kuid Calumi kõrval magamine ming väga ei ahvatlenud. Midagi muud mul üle ka ei jäänud, sest und ma vajasin. Ronisin koos riietega voodisse, mis siis, et need kohati liivased olid. Calumi pusa ma ka ära ei võtnud.