Ebatäiuslik • 5sos

18. "Kit-Kat,"

Aitäh kõigile 500 vote ja 3.3K lugemise eest! :)

***

Ronisime peagi mõlemad Agnesega autokastist välja ja ühinesime teiste noortega, kes olid peoga juba alustanud. Võtsin endale laualt samuti ühe siidri ning istusin Agnese juurde maha. Ta oli ainuke tüdruk keda ma siit hetkel teadsin ja ausalt öeldes tundus ta neist kõige normaalsem ka. Hetkel  jutustas Michael bändi pidudest. Mina neid kuulata ei viitsinud ja süvenesin rohkem sellesse mida Agnes ja Aiden rääkisid. Kui nad olid märganud, et ma neid kuulan asusid nad rääkima naljakaid lugusid enda lapsepõlvest. 

Üks siider joodud ei pidanud ma endale teist tooma, Agnes tõi ise. Vaatasin üle lõkke bändi poole. Kõigil oli nii lõbus. Ashtoni silmad olid naermisest pilukil ja ta juuksed olid bandana all püsti. Michael oli pooleldi uimas olekus ning naeris koos Lukega ei tea mille üle. Calum naeris nendega vahel kaasa, kuid siiski tabasin ta endale otsa vaatamas, üle leekide. Ta isegi ei proovinud seda varjata, et ta mulle mind jõllitas.

Ta lonksas enda õlu jätkates minu jälgimist, mina lonksasin enda õunasiidrit, teda vaadates. Ausalt, ei olnud mingit keemiat. Lihtsalt.. ma ei tea. Pidin siiski enda pilgu Calumilt keerama kui Agnes mulle rääkida üritas, kuidas ta kunagi Aidenit labidaga lõi. Tüdruku keel oli väga pehme ning ma ei saanud poolest tema jutust aru, see teda rääkimast ei peatanud. Tema vend oli aga vahel meie juurest minema kolinud. Pidin Agnese möla üksinda kuulama. 

"Mul on paha olla," ütles tüdruk siis oiates ning ma vaatasin talle otsa. Tundus, et tüdrukul oli tõesti halb olla ning ma tõusin püsti. Aitasin tema ka püsti ning ta siider kukkus maha. Pudeli sisu voolas välja ning imbus liiva. Minu oma jäi püsima, kuid kaasa ma seda ei võtnud. Panin Agnese käe ümber enda kaela ja juhatasin tüdruku massist eemale puude vahele, kus ta rahulikult mürgi enda organismist välja saaks oksendada. 

Agnes toetas ennast vastu puud ning kõik, mis tal sees oli lendas välja. Hoidsin enda oksendamisrefleksi tagasi ja korjasin tüdruku punased kiharad teelt eest. Neiu proovis mind tänada, kuid see ei õnnestunud. Mul oli punapeast kahju, kuid ma ei teadnud, et ta alkoholi ei talu ja seda üldse nii palju jõi. Kui ta ennast lõpuks tühjaks oli öökinud käskisin tal seal istuda ning tõin talle autost paberit, et ta enda suu saaks puhtaks pühkida. See tehtud viskas ta paberi maha ning ma aitasin ta maast uuesti püsti. Võtsime suuna halli auto poole, Agnes pomises midagi selle kohta, et see on ta venna oma.

Panin ta selle auto tagumisele istmele pikali. Ta suutis uinuda minutitega kuigi väitis, et tal oli väga halb olla. Leidsin esiistmelt kellegi pusa ja viskasin selle talle peale, et neiul külm ei hakkaks. Tõstsin tüdruku jalad üles ning lõin kiiresti tagumise ukse kinni. Kuulsin kuidas ta jalad vastu autoust maandusid. Ma ju ei saanud autoust lahti jätta, ta ei oleks nii magada saanud, sest keegi oli muusika kohutavalt valjuks keeranud. Ning ta oli liiga pikk selle jaoks, et ta saaks sirgelt seal magada. 

Kell tiksus aina edasi ning inimesed vajusid liivale. Ma ei tea, kas nad olid lihtsalt väga väsinud või jõid ennast pildituks, ühtegi üles pandud telki ma ei näinud. Tundsin, et pidu on käest läinud, kuid teadsin, et ma ei saa selle jaoks mitte midagi teha. Otsustasin väikese tiiru rannas teha. Võtsin endale uue siidri, sest mu eelmine oli ümber aetud. Jätsin enda tennised seltskonnast veidi eemale, põõsa kõrvale. Lootsin, et keegi neile peale ei oksenda või kuse, sest see oleks olnud ikka paras õudusunenägu. 

"Kavatsed ennast ära uputada?" kuulsin ma häält enda selja tagant. Võpatasin ja keerasin ennast ümber. Loomulikult oli see Calum. 

"Nüüd kui sa seda mainid siis... võibolla," muigasin ma ja kõndisin veepiirini. Vesi oli jätkuvalt külm. Arvasin, et Calum läks ära, kuid ei. Ta tuli minuga koos vee äärde. 

Teda ignoreerides kõndisin mööda veepiiri edasi. Lonksasin enda siidrit kui Calum mu kõrvale tuli. Jälgisin kuud, mis taevast vastu vett peegeldas. Üksikud tähed olid samuti peale päikeseloojangut välja tulnud. Minu mõtetest tõi mind välja Calumi krooks, mis kutile endale väga nalja pakkus. Minule... mitte nii väga. 

"Mis sul viga on?" küsisin ma ohates, jätkasime kõndimist. 

"Krooks oli," vastas Calum ja lonksas enda õlu. Ta tegi pudeli tühjaks ja viskas selle siis vastu kiviseina, mis kaugemal oli. Pudel purunes kildudeks. 

"Mida sa tegid?" küsisin ma. Olime ju kõik varem kokku leppinud, et koristame koha ära, mitte ei rüüsta seda prügiga. 

"Viskasin pudeli vastu seina," 

"Miks?"

"Ma ei kavatse seda ju terve jalutuskäigu kanda," 

"Ma saan üksi ka jalutatud," vastasin ma ohates ja lonksasin veel enda jooki. 

"Ma ei taha, et sa üksi jalutaksid," ütles Calum. 

Ma ei vastanud selle peale midagi. Ja mida mul oleks olnud vastata? 

"Kit-Kat," 

"Ära hakka," ütlesin ma naerma hakates. Calum võttis mu käest kinni ja jäi seisma. Mul ei jäänud midagi muud üle kui temaga koos seisma jääda. 

"Lähme ujuma," käis Calum siis enda HIILGAVA idee välja. 

"Idikas oled või? Sa oled purjus, mina ka. Ei lähe!" 

"Ma oskan ujuda," arvas Calum siiski ja tiris endalt särgi seljast. 

Sattusin paanikasse. Mida ma teen? See jobu ju lähebki vette. Ta viskas kortsus särgi seljast ning jäi siis mulle otsa vaatama nagu ma peaksin temaga koos ujuma minema. Mõtlesin kui kiiresti ma jõuaksin tagasi joosta ja abi kutsuda. Suurem osa, kui mitte kõik, olid alkoholijoobes ning vaevalt, et nad piisavalt adekvaatsed oleks olnud, et Calum veest ära tuua. Ja oli loomulikult võimalus, et kutt upuks selle aja peale juba ära. Sattusin paanikasse. 

"Me võime hommikul ujuda," pakkusin ma proovides teda kaldal hoida. Vaatasin ümberringi lootes näha kedagi siia poole tulemas, kuid ei. Inimesed naersid ja laulsid muusikale kaasa. Nad ei pannud tähelegi, et mõni kadunud oli või nende kõrval magas.

"Ma tahan praegu," arvas ta, "tuled siis?" 

Mida kuradit ma teen?