Ebatäiuslik • 5sos

4. "Õearmastus,"

Sõime Juliet'iga enda jäätiseid ning arutasime, mis paari päeva jooksul juhtunud on. Enda ja Calumi vahejuhtumist ma talle ei rääkinud. Isegi parimale sõbrannalle oli sellest piinlik rääkida, ma ei tea miks.

Läksime Julietiga laiali umbes 3 ajal ning kuna ma ei viitsinud taksot tellida ja ühistrantsport polnud samuti mu lemmik oli mul valida Ashtoni ja Uberi vahel. Valisin Ashtoni ja helistasin talle paludes tal mulle järele tulla. Ta ütles, et ta hakkab 10 minuti pärast liikuma, mis tähendas, et mul oli 20 minutit vaba aega. Otsustasin kiiresti jalatsipoodi vaadata. Jalutasin seal ringi ja proovisin erinevaid jalanõusid kuni lõpuks leidsin endale sobivad tennised. Kuna ma tõesti viitsisin ennast väga harva üles lüüa, kandsin ma 80% ajast tennised ja tosse. Ostsin need ära täpselt siis kui Ashton helistas mulle, et ta on kohal.

Kõndisin Ashtoni autoni ning istusin autosse.

"Mis sa homme teed?" küsis ta.

"Päeval ilmselt mitte midagi, õhtul õpin,"

"Lähme homme päeval välja,"

"Miks?"

"Sest, ma ei ole sind ära unustanud nagu sa paistad arvavat,"

"Olgu," pomisesin ma proovides mitte mingeid emotsioone välja näidata, "kuhu me lähme siis?"

"Saladus," vastas ta.

"Ashtoooooon!" ägisesin ma ning lõin vastu venna õlga puuka kui me valgusfoori taga pidama jäime.

Ashton lõi mind vastu ning me naersime. Koju jõudes läksime me hoovi, sest Harry ja ta sõber Nicolas käisid meile peale, et me nendega jalgpalli mängiks.

Ma oskasin ainult fifat mängida. Jalgpalli - mitte nii väga. Siiski olime Ashtoniga nõus nendega veidi aega mängima, Indie mängis ka. Küll rohkem mängu segajana, sest ta peamine eesmärk oli jalgpall minema veeretada.

Lõpuks võitsid Nicolas ja Harry.

Seejärel jätsin ma poisid üksinda ning läksin elutuppa. Istusin diivanile ja tõmbasin teki, mis ilmselt Michaelist sinna jäänud oli, endale peale. Võtsin taskust telefoni ja uurisin, mis twitteris toimub. Tegelikult ei toimunud midagi erilist. Kuigi mul oli igav kellelegi vastata ma ei viitsinud ning ma läksin ajalehte lugema. Seal polnud samuti mitte midagi erilist, peale liiklusõnnetuste ja poliitilise jama.

"Ashton!"

"Jah?!" karjus ta vastu.

"Too vett!"

"Ei too!"

Noh nii palju siis sellest, ise ma ennast püsti ajada ei viitsinud nii, et vesi jäi joomata. Klõpsisin telekal kanaleid kuni sattusin mingi komöödia peale mida ma edasi vaatasin.

***

"Tavai, ärka üles, Kat!" hüüdis Ashton mu tuppa tulles.