Ebatäiuslik • 5sos

1. "Algaja õnn,"

1.

Ma polnud enda venda näinud kaua. Arvan, et 6 kuud. Aga täna oli see päev, kus ta koju tuleb. Ema ja mu noorem vend, Harry, läksid talle lennujaama vastu(umbes 30 minutit tagasi), kuid mina mitte. Loomulikult tahtsin ma enda venda näha, ärge saage valesti aru, aga ma olin laisk. Võibolla ma ei ole jah just maailma parim õde. Aga parem kui mitte midagi, jah?!

"Katie!" kuulsin enda ema hüüdmas. Ilmselt olid nad koju jõudnud. Ajasin ennast voodist püsti ja lahkusin enda toast kiirustades. See, et ma lennujaama ei viitsinud minna ei tähenda, et ma ka kodus laisk kavatsesin olla. Trepist alla minnes ja Ashi nähes, ma naeratasin, nii ka Ashton. Jooksin vanema venna tugevasse kallistusse.

"Ma igatsesin sind, Kat," ütles Ashton, mu suule tuli veel suurem naeratus.

"Ma igatsesin sind rohkem," laususin ma, sulgedes enda silmad. Te ei kujuta ette kui hea on enda venda kallistada, ja veel parem temaga näost näkku rääkida. Me küll suhtlesime telefoni teel ja Skype teel, kuid see ei olnud sama.

"Ma igatsesin sind kõige rohkem," ütles Harry klammerdudes nii minu kui ka Ashtoni külge.

"Ma igatsesin sind ka, semu," ütles Ashton sasides Harry pead, "sind ka, ema."

Ema vaid naeratas ja vaatas meid kolme, ennast vastu seina toetades.

"Kus Indie on?" küsis Ashton see järel, hoides mind minu pihast kinni. Indie on meie väikest kasvu koer.

"Harry, mine lase Indie tuppa," ütlesin ma(taaskord olin ma liiga laisk). Indie oli peaaegu terve hommiku tagahoovis päikese käes jooksnud. Harry noogutas ja jooksis kööki ning mõne sekundi pärast oli Indie vaikset küüneklõbinat kuulda. Esikusse jõudes, selle asemel, et saba liputades Ashtoni juurde tulla, hakkas ta haukuma ja urisema. Seda oli kurb vaadata, sest me kõik teatsime kui palju Ashton seda koera armastas.

Möödus 15 minutit kuni Indie lõpuks Ashtonil endale pai lubas teha. Edusammud ju needki.

"Ashton, mängime fifat," Harry ütles mõne aja pärast. Kuigi ma nägin Ashtoni näost, et ta oli tohutult väsinud ei suutnud ta Harryle ei öelda. Keegi ei suutnud. Ashton kadus koos Harryga elutuppa, Indie nendega. Mina läksin emaga kööki, et süüa valmistada. Mitte, et ma mingi masterchef oleks olnud.

*********

"fucking yes!" hüüdsin ma kui ma uuesti võitsin.

"Katie!" hüüdis ema.

"Vabandust!"

"1 mäng veel," ütles Ashton. Olin temaga fifat peaaegu tund mänginud, "ja seekord ma võidan."

"Mida iganes sa ütled, luuser," muigasin ma ning Ashton pani mängu uuesti käima.

Seekord ta tõesti võitis, aga ma olen kindel, et see oli algaja õnn. Mitte, et ta nii algaja oleks olnud aga nii oli hea ennast lohutada.