Ebatäiuslik • 5sos

38. "Oi, vaata! Jäätis!"

Oleksin tahtnud terve päeva toas istuda, kuid Agnes keelas selle ära KATEGOORILISELT.. nii väljendas ennast tema. Nii siis olin ma sunnitud ennast korda tegema. Agnes tegi mulle ise lokid ning sundis mind endaga poodidesse minema.

Kui me köögis istusime tegi ta kiirelt valmis puuviljasalati, mille neiu käskis mul ära süüa, et ma päeval kokku ei kukuks. Tegelikult ma ei olnud näljane, aga tegin, mis kästi. Kui söödud oli pesin enda hambad ära ja võtsin enda telefoni. Koduvõtmed jätsin koju, sest Harry ei käinud nagunii kuskil.

"Mis sa siis teha tahad?" küsisin Agneselt.

"Ma tahan minna poodidesse ja uue kleidi osta, sinu sünnipäevapeoks."

"Min-.. minu, mis asja?"

"Sünnipäevapeoks." naeratas ta ning me kõndisime mu hoovist välja võttes suuna kaubamaja poole.

"Pole mingit pidu."

"Aaaa.. jajaa.. ei ole jah.. pole pidu." pomises Agnes ning paistis, et ta oli teema unustanud.

"Oota.."

"Oi, vaata! Jäätis!" kilkas ta ning tormas jäätiseputka juurde jättes minu selja taha.

Lonkisin talle järgi ja vaatasin, kuidas ta kaks pähklijäätist tellis.

"Agnes, ma olen pähklite vastu allergiline.." pomisesin ma.

"Appi.. miks sa seda varem ei öelnud? Ma oleks võinud su selle jäätisega ära tappa!" kriiskas ta ning surus jäätiseputkasse jäätise tagasi sisse. Kassa taga olev mees protestis vastu nii, et Agnes ütles, et ta hoiab järjekorda nii kaua kinni kuni see talle maasikajäätise annab. Lisaks sellele lubas ta selle koha pankrotti ajada. Vaevalt, et see võimalik oleks, aga ma ei teadnud ta vanematest peaaegu midagi ja Agnes paistis üsna veenev.
Nii saigi ta pähklijäätise maasika oma vastu vahetada.

"Aitäh, aga tegelikult pole mu allergia nii hull. Mul tuleb kõigest köha ja lööve." ütlesin ma naeratades ja me läksime enda jäätisi süües kaubamaja poole edasi.
"Mis me siis poest ostame?"

"Ee.. riideid? ja kingi? ja burksi?" ütles Agnes minu varem öeldut justkui ignoreerides. 

Naersin ning noogutasin. Kavatsesin selle sünnipäevapeo kohta talt hiljem uurida. Ma ei teadnud sellest midagi ning ei plaaninud ühtegi pidu ka korraldada. Asi oli kahtlane.

Šoppasime Agnesega terve päeva ning tirisin neiu seejärel koju. Ta oleks tahtnud veel umbes kõik poed kolm korda läbi käia, sest ta oli veendunud, et tal jäi midagi kahe silma vahele. See meenutas mulle, miks ma poodides rohkem kui tund olla ei suutnud. Need olid ülerahvastatud ja asju oli ka kohutavalt palju.

Agnes oli mind siiski suutnud veenda, et ma ostaksin endale uue kleidi, kontsad ja kõrvarõngad. Asjad olid ilusad, kuid mul ei olnud lähiajal plaani neid kanda. Need ei olnud minu stiilis ning kuhu ma nendega üldse minema pidin? Agnesel oli kõige jaoks vastus. Ta ütles, et kui mingi kuum kutt mind välja kutsub siis on mul vähemalt midagi selga panna. Ütlesin, et mul on riideid piisavalt, kuid Agnes vastas, et kleite mul ei ole.

Kodus tagasi olles läksime Agnesega minu tuppa, sest mõlemad olime päevast suhteliselt väsinud. Ronisime mu voodisse ja ma võtsin enda läpaka meile kahe vahele sülle. Panin mingi komöödiafilmi tööle, et seda meie jutustamise taustaks vaadata.

"Mis Aidenist ja ta autost sai siis?" küsisin ma.

"Aa.. vanemad võtsid auto ära." itsitas Agnes.

"Miks?"

"Sest Aiden jõudis kodus selle paari päeva jooksul peo korraldada.. selle lõpetas politsei, ja auto puhatamisega ta ka midagi ette ei võtnud." naeris Agnes edasi.

Muigasin ka ja toetasin pea Agnese õlale. Hea oli, et ta oli mu sünnipäeva jaoks siia tulnud, isegi siis kui ma pidu ei kavatsenud korraldada. Agnes oli üldse viimasel ajal ainuke tüdruk kellega ma suhelnud olin. Mul ei olnud suhtlusprobleeme ja sõprade vaene ei olnud ma samuti. Nad olid alati siis olemas, kui neil midagi vaja oli.

"Ka-.." alustas Ashton, kes mu tuppa sisse marssis, kui ta Agnest nägi ta vaikis.

"Tere." piiksatas Agnes käega lehvitades. Silmitsesin neid kordamööda. Mõlemad tõmbusid näost punaseks ja paistis, et Ashtonile jäid sõnad kurku kinni.

"Jah?" küsisin ma vaikuse, mis tekkinud oli katkestades.

"Ma ee.. tahtsin teade eeee.. vahet pole, tsau." ja nii ta kadus. Hakkasin naerma ning Agnes torkas mind enda näpuga, et ma tasa jäeks. Ta ei saanud aru, miks ma naersin.

"Pole midagi jah.." 

"Ole vait.. sa käitud lapsikult." pomises Agnes käed rinnal risti pannes. 

"Jajah.. anna andeks." vastasin ma, muie mu huulilt ei kadunud kuskile ning ma teadsin, et ma saan mõlemaid norida nii kaua kuni Agnes minu poole jääb. Ashtonit saan ma ilmselt terve tema ülejäänud elu nokkida. "Kuule.. kauaks sa jäed üldse?" 

"Ee.. ma mõtlesin, et ehk pühapäeval lähen?" 

"Sobib." vastasin ma ning sättisin ennast mugavamalt istuma. 

Vaatasime keskööni erinevaid filme ning siis vajus Agnes ära, unustades, et mul sünnipäev on. Mulle helistanud Calum aga mitte. Ajasin ennast Agnese kõrvalt voodist püsti, võtsin enda jalgade juurest musta värvi bleedi ning ronisin sellega rõdule. Sulgesin uksed enda selja taga ning toetasin ennast veidi üle rõdu ääre. Pidin meelde jätma, et mitte liiga valjult rääkida ja mitte kordagi Calumi nime mainida. 

Vajutasin rohelisele nupule, mis kõne vastu võttis. 

___________________________________________________________________________

Andke andeks, et lühike osa, aga ma olin vägaväga ideedevaene selle osa suhtes ja mul ekstrasuur närv sees, sest ma homme uude kooli :) 

Ilusat esimest/teist koolipäeva kõigile siis :D Ja õppige viitele kõik :D 

Also, aitäh votede, kommentaaride ja lugemiste eest!