Ebatäiuslik • 5sos

40. "Ma ei teadnud, et sa tantsida oskad."

"Agnes, ma ei jaksa rohkem." oigasin ma, kui me olime juba tunde linnas viibinud. Kell tiksus viie poole.

"Noh, okei. Lähme siis sööma ja siis tagasi, palun?" pinnis ta ning mul ei olnud jaksu talle ära öelda.

"Olgu." vastasin ma. Mu jalad lõid tuld, ma polnud vist kunagi nii kaua kontsadega käinud.

Ma ei pannud ausalt öeldes tähele kuhu me läksime, sest ma olin ametis haigutamise ja vingumisega, kui halb mu sünnipäev on, kui ma reaalselt pean kontsadel olema. TERVE PÄEV.

Kui ma taibata suutsin kuhu Agnes mind vedanud oli juba hilja. Ta sikutas mind mööda pimedat koridori ning jäi siis seisma. Ma pidin ikka tõsiselt loll olema, et ma ta plaanidest aru ei saanud. Ta lükkas mu uksest sisse ning ma pidin suurest ehmatusest püksi laskma.

Järsku käisid valjud paugud, mu ümber lendlesid mingid kuldsed paberid ning inimeste koor hüüdis üllatus. Ausalt öeldes seda see oli jah. Seisin seal nagu idioot samal ajal kui teised plaksutasid ja naersid. Nii palju kui ma selle lendava jama vahelt välja nägin olid mõndadel ka telefonid käes, mis mu ülitobedat reaktsiooni salvestasid.

Viisin käed suu ette ning tahtsin ma või ei, ma naeratasin. Oleksin ilmselt ka hüpanud, aga mu jalad oleks mind alt vedanud.

Ajasin käed laiali kui Ash mind kallistama jooksis. Ta keerutas mind õhus, mis pani need paberid uuesti lendlema. Peale vanema venna kallistust piiras mind Harry, kes mind samuti tõstis, kuid keerutada ei jaksanud.

Seejärel kallistasid kõik mind, neid oli kohutavalt palju ning raske oli meelde jätta, kes mind kallistas. Taipasin alles siis, kes mind tol hetkel embas, kui Calumi lõhnaõli mu ninna jõudis. Ta pani enda suu mu kõrva juurde ning sosistas:"Palju õnne, printsess!"

Ma ei osanud talle midagi vastata, vaid lihtsalt naeratasin. Tema muigas võidukalt ja lasi mind uuesti teistel kallistada. Kaotasin ta silmist, kuid ei suutnud unustada kui hea oli olla tema käte vahel või kui hästi ta lõhnas.

"Noh, meeldib jah?" küsis Agnes, kui tema kord oli tulnud mind taas kallistada. 

"Miks sa mulle sellest midagi ei rääkinud?" küsisin ma silmi kissitades. 

"Küüned tagasi, Kat. See oli saladus." ütles Ashton meoe seltskonda naastes ning käe ümber mu kaela visates. 

"Naljakas oled." oigasin ma ja lükkasin käe enda õlgadelt.

Naeratasin ning mõlemad sikutasid mu mu tordi juurde. Mike ja Luke, kes olid samuti saabunud panid 2 toru põlema. Seejärel purskas nendest rohkelt sädemeid.

Vestlesin samal ajal inimestega, kui torti 18 küünalt torgati ning need põlema pandi. Lähenesin naeratades tordile ning kummardasin veidi lähedamale. Puhusin küünlad, kuid need kustusid vaid kaheks sekundiks minnes seejärel uuesti põlema.

Jõudmata enda pead tordist kaugemale tõmmata tundsin, kuidas kellegi käsi mu kukalt puudutas. Järgmise asjana oli mu nägu sünnipäevatordis. Esmakordne kogemus, ja üldse mitte hea. Kõik kisasid ja plaksutasid uuesti. Loomulikult hakkasin ka ma ise naerma ning võtsin näppudega tordi silmalaugudelt ära. Olin jõudnud siiski silmad enne kinni klõpsata kui nägupidi selle sees olin. 

Peopesadega suurema osa näolt kokku kraapides silmitsesin ma Ashtonit, kes mind ei märganudki vaid enda teo üle väga uhke oli. Läksin ise itsitades temani ja panin kaks kätt talle näkku ning hõõrusin kätel oleva tordi talle näkku. Kõlas taas valju naerulaviin, milles osalesid kõik ruumisolijad. Pesime lõpuks Ashtoniga enda näod puhtaks ning ema tellis meile uue tordi, mis pidi saabuma kahe tunni pärast. 

Seni võisime me niisama pidutseda ja soolast toitu süüa mida me ka tegime. Puudu ei olnud ka alkohoolsed joogid, kuid nende alla ei käinud viinad ja rummid. Ema oli meile vahuveini ja valget veini ostnud. Ütleme nii, et see polnud mu esimene kord neid juua, kuid ma pole 100% kindel, kas ema seda teadis. 

Enne kui me sööma hakkasime lugesid teatud inimesed oma toostid ja kõned ning ausõna mina olin see, kes kõige valjemini karjus ja kõvemini plaksutas. Need olid ju siiski minu jaoks peetud kõned. Peale seda sõime soolast toitu, millest osa oli ema tellinud ja teise osa ise valmistanud. Ema tehtud toidud olid loomulikult paremad, sest neil polnud sellist veidrat külmkapi maitset, mis paljudel poe- ja tellitud toidul oli. 

Kui meil oli ka söödud lükati lauad eest ära ning keegi pani dj puldist aeglase laulu. Seejärel pidin ma tantsima. Esimesena tuli Ashton. Tegelikult oleks pidanud meil olema mingi "isa ja tütre" tans, peaaegu nagu pulmas, aga kuna mul isa ei olnud ja Williga ma tantsida ei kavatsenud, aitas mind selle probleemiga Ashton, kellel polnud minuga tantsimise vastu mitte midagi. 

Ashtoniga tantsitud tirisin ma platsi keskele Harry, kes vastu puikles ja reaalselt minema proovis joosta. Hoidsin tal siiski särgist kinni nii, et tal ei olnud erilist valikut. Taas tantsisin ma paljudega, kuid meeldejäävaim tants oli mul Calumiga. Õnneks olid ka teised tantsima tulnud, sest see oleks veider olnud kui mina ja Calum kahekesi oleksime keset tantsuplatsi olnud. 

"Sa näed kena välja." mõmises Calum mulle kõrva. Ta toetas enda lõuga mu kõrva juures ning mina proovisin üle ta õla piiluda.

"Ma ei teadnud, et sa tantsida oskad." vastasin ma hoopis, eirates kuti tehtud komplimenti. See ei olnud minust kuigi viisakas. 

"Ma arvan, et on veel asju mida sa minu kohta ei tea." vastas Calum. Mul käisid külmavärinad läbi kui ta suu mu kõrva puudutas ning hingeõhk üksikut juuksekarva liigutas. Ta käsi paistis minu oma hoides suur, kuid justkui paras ning veidralt kare. 

"Sa näed ka kena välja." ütlesin ma vaikselt, alahuulde hammustades. 

Calum muigas ja ütles:"See on vist esimene kord, kui sa mulle komplimendi teed." 

"Tõesti või?" küsisin ma. Calum tõmbus minust eemale ning ma arvasin, et ta ei taha rohkem tantsida, kuid hoopis vastu pidi. Ta tõstis enda paremat kätt, et ma selle all keerutaksin ning tõmbas mu siis uuesti endale lähedamale. 

"Ma tahaks sind täiega suudelda." sosistas ta raskelt hingates. 

"Kui sa seda praegu teed siis ma löön sind." sosistasin ma vastu ning me tantsisime ka teise tantsu. 

__________________________________________________________________

Long story short! 

Ma olen laisk, aega pole, kool on raske, elu on raske. 

Thank you all for the kind words! :) 

Kui teil mingeid pakilisi küsimusi on siis saatke sõnum, sest ma ei pruugi alati kommentaare näha ja neile vastata. Ja ty or following!!!!