Peale Calumiga tantsimist viskasin ma enda kingad nurka, sest jalad tundusid tõesti makaronid olevat. Arvasin, kui neil kauem püsin viidakse mind siit kiirabiga minema.
Umbes kella kahe ajal öösel kuulutati pidu lõppenuks. Mu ema ja teised täiskasvanud olid lahkunud kella 12 ajal, kuid andsid meile ka niisama pidutsemiseks aega. Selle asemel, et koju minna ütles Calum, et tahab minuga rääkida. Tema tavalistest "rääkimistest" olenemata läksin ma temaga klubi taha kaasa.
Calum jäi mu ees seisma ning ma vaatasin talle alt-üles otsa.
"Katie," alustas ta ning ma tundsin, kuidas kuum jutt mu seest läbi käis. Noogutasin, see oli talle märgiks, et ta räägiks edasi.
"Sa tead, et meil hakkab varsti tuur ja noh.. Kestab suhteliselt pikalt, aga ikkagi, ma tahan ee.. Küsida, kas sa oled nõus nagu ametlikult või siis mitteametlikult, teiste ees, minu tüdruk olema?" küsis Calum mulle silma vaadates.
Ma lõin enda pilgu maha ja ei öelnud midagi. Ma oleksin kokutama hakanud ning ausalt öeldes, ma ei osanud sellele midagi vastata. Kas ma olin suhteks valmis.. tähendab, kas ma olin Calumiga suhteks valmis? Teda armastasid sajad tuhanded, miljonid, tüdrukud ja poisid, kas mina olin see õige, et teda vastu armastada, teda üldse armastada?
"Ma saan aru, kui sa ei taha mulle praegu vastata. See on normaalne. Ma soovin su vastust siis kui me tuuril oleme umbes nädala olnud. Siis ma tulen korraks siia tagasi, ja alles siis, ootan ma vastust." ütles ta. Tundsin ta hääles ära otsusekindluse mida ma ausalt öeldes kadestasin.
"Olgu." vastasin ma lühidalt. Calum noogutas ning hakkas vaikselt mu ees kõndima. Tundsin nagu ma oleksin korvi saanud, mis ilmselgelt oli vale. Kuid sellist Calumit nägin ma esimest korda. Kuhu jäid need tobedad naljad, rumalad ütlused.. suudlus? Võibolla olin ma sellise Calumiga juba liialt harjunud. Ma ei öelnud midagi vaid järgnesin talle klubi ette, kus Agnes karjus võõrastele purjus inimestele, kes mööda olid jalutanud, roppusi.
"Agnes, tule. Lähme koju." hüüdsin ma tüdeukule, kes vaikselt pomisedes minu juurde tuli. Tellisin takso ning nii tegid ka teised, et siit koju või hotelli saada.
Me ei rääkinud Calumiga rohkem vaid ta lahkus üsna pea Mikeyga minema jalutades. Ma ei osanud sellest suurt midagi arvata ning sellest suurt asja ei kavatsenud ma ilmselgelt teha. Kes ma üldse olin, et sellest midagi suurt teha? Mitte keegi.
"Katie, mul on nii paha.." oigas Agnes kui me taksos istusime.
"Ega sa oksendada ei taha?" küsisin ma. See oleks olnud KOHUTAV kui ta oleks takso täis ropsinud.
"Ma ei tea." oigas ta.
Taksojuht pani pidurid blokki ning jäi seisma. Keset teed! Jumal tänatud, et liiklust ei olnud.
"Kas ta hakkab oksele?" küsis taksojuht.
"Mis juhtus.. miks me seisma jäime?" piiksus Agnes pea mu jalgadele toetades.
"Ee... Agnes, kas sa tahad oksendada?" küsisin ma.
"Ja..jah.. vist küll."
"Me ee.. lähme välja," ütlesin ma ja võtsin raha kotist suvalise rahatähe ning andsin selle taksojuhile. Ronisin Agnesega autost välja ja kõndisin tee äärde. Jumal tänatud, et seal muru plats oli, sest Agnes varises sinna oige saatel käpuli.
Tõstsin ta juuksed näo eest samal ajal kui tüdruk oksendas. Vaatasin ümberringi, et kedagi ei tuleks, sest see oleks olnud väga veider kui Agnes oksendaks ja keegi mööda jalutaks. Ausalt öeldes, oleks see olnud kohutav.
Agnesel õnneks ei läinud eriti kaua ning kuna ta ei olnud valmis edasi kõndima helistasin ma uuesti taksosse ja tellisin taas takso. Minu kahjuks oli see sama taksojuht, kes enne ning võttis meid uuesti rõõmuga peale, teades, et Agnes on oma oksendamised oksendanud.
Peale 5 minutilist sõitu jõudsime minu kodu juurde ning ma tasusin taas taksojuhile suvalise rahanumbri tegemata temast välja kui ta isegi ei proovinud mulle vahetusraha anda. Mitte, et mul seda pappi nüüd hirmpalju oleks olnud, aga ma kartsin, et Agnes oksendab uuesti ja see kord, kas taksosse või minu peale. Kumbki polnud hea variant.
Võtsin Agnese endale kaenlasse lootes, et ta ei oksenda ning kõndisin maja taha ja läksin tagumisest uksest sisse, mis oli meie jaoks lukustamata jäetud. Tuppa saanud, aitasin Agnesel jalatsid ja jope ära võtta ning vedasin ta enda tuppa ja viskasin ta enda voodile. Uksuge või mitte, aga ma pole kunagi kedagi kellel on süda paha, nii laiutamas läinud. Ta lihtsalt oli voodis nagu meritäht.
Mõistsin, et mina sinna ei mahu ning otsustasin diivanile minna. Polnud just unistuste magamispaik ja liigesvalu kaasnes sellega igal juhul. Muud mul siiski üle ei jäänud. Ashtoni ega Harry kõrval ma ka magada ei tahtnud nii, et diivan oli mu ainus valik. Võtsin endale kapist lühkarid ja topi ning vahetasin riided. Juuksed panin krunni ning seejärel võtsin meigi maha.
Endaga valmis saanud haarasin Agnese kõrvalt ühe padja ning jalgade alt bleedi ning läksin toast minema, pannes enda järel kustu tule ja sulgedes ukse. Jalutasin trepist alla ja koperdasin maas magavale Indie'le otsa. Mõtlesin miks koer elutoas magas, kuid kui tule põlema panin nägin, et elutoas magas ka Harry. Viskasine enda padja ja bleedi põrandale ja läksin kiirkõnnil tema tuppa, seal ei maganud kedagi, aga uskuge mind. See oli nii kohutavalt sassis, et seal ei olekski saanud magada!
Kuna mul siiski oli vaja kuskil magada hakkasin ma keset ööd pool joobes olekus Harry tuba koristama.
Poleks paremat sünnipäeva osanud oodatagi.
_________________________________________________________________
Ma olen teadlik, et see osa on väga lühike aga andke andeks. Mul oli RÄIGE blokk peal seda kirjutades ja üldse nii kiire on olnud!
Andke andeks. Ja aitäh kommentaaride ja heade sõnade ja votede eest! :)
YOU ARE READING
Ebatäiuslik • 5sos
FanfictionArmastus, viha, valu - kõik need kolm elementi on siin selgelt põiminud. Arvatakse, et kuulsuse elu on täiuslik, et nende lähedaste elu on täiuslik. Kuid ei ole. Selle saab kokku võtta ühe sõnaga - ebatäiuslik. [esimene raamat]
