Päikesest suudeldud

24.osa

Neli inimest, kes omavahel läbi ei saa, põrnitsevad üksteist ärritunud ilmetega. Racheli ilme on ehk kõige rahulikum, kuid mulle on selge, et tema huulil olev naeratus pole tõeline. Oleme moodustanud midagi ringi sarnast, minust vasakult seisab Jake, paremal Nate ning mulle otse silma vaatab Rachel.
"Kas te kõik peate minu toas olema?" küsib Nate viimaks pahuralt. "See ei ole mingisugune kogunemiskoht."
"Sa ise kutsusid mind siia," väidan trotslikult.
Selle peale heidab noormees mulle altkulmu pilgu. "Jutt ei olnud sinust, Rosie, sina oled minu külaline," teatab noormees.
Tema sõnadele järgneb Racheli turtsatus. "Ma poleks seda arvanud, Nate," toob hobusesabaga tüdruk kavalal ilmel kuuldavale. "Aga saatuse teed ongi kummalised."
Nii mina kui ka Nate saadame tema suunas eriti kurja pilgu ning silmanurgast piiludes, panen tähele et ka Jake'i ilme pole kuigi rõõmus. Rachel pööritab selle peale ainult silmi.
"Rachel, miks sa siia tulid?" esitab Nate küsimuse, mis minugi keelel kipitab.
Tüdruk muigab seda kuuldes üleolevalt. "Õigupoolest tulin ma siia ainult Jake'iga rääkima, aga see võib oodata, kui Rose on siin," vastab ta saladuslikult ning naudib silmnähtavalt seda tähelepanu, mida ta meie kolme poolt saab.
"Kas sa tahad öelda, et ma peaksin ära minema?" küsin ärritunult. "Mina olin siin enne sind," väidan lapsikult.
"Aga mina olen vanem kui sina," kostab Rachel selle peale ning naeratab salakavalalt. "Tunduvalt vanem."
"Rachel," sekkub viimaks Jake ning tema hääl kostub kummaliselt rahustavalt. "Kui sul on midagi pööraselt tähtsat rääkida ei ole, siis peaksid sa lahkuma," soovitab noormees talle.
"Kuidas ma peaksin teadma, mis on pööraselt tähtis ja mis on oluliselt tähtis?" pärib Rachel sarkastiliselt. "Sa tead ju, et lõbu pärast ma sind külastama ei tule," lisab ta ning vaatab jälle minu poole.
"Sina ja Jake võite mujale minna, aga meie Rose'iga vajame privaatsust," kuulutab Nate korraga ning saadab minu suunas laia naeratuse.
Rachel turtsatab, samal ajal kui ma Nate'i eriti vihaselt jõllitan. "Meie ei vaja mingisugust privaatsust," nähvan talle, kuuldes kõrvalt Jake'i sügavalt ohkamas. "Ja mis sul viga on?" suunan oma ärrituse hoopis talle.
Jake pilgutab jahmunult silmi ning vaatab mind kahtlustavalt. "Rose, rahune maha," ütleb ta, kuid see annab mulle hoopis hoogu juurde.
Kõnnin otse tema nina ette ning vaatan tema sinistesse silmadesse, kust paistab väsimus, mida ma eiran. „Ma olen tüdinud sinu salapärasest käitumisest," annan talle valjuhäälselt teada," ma ei saa aru, mida sa loodad sellega saavutada. Pealegi nagu Nate kunagi ütles, siis ma olen juba sellesse loosse segatud ja mul on õigus teada tõde."
„Mina?" kuulen Nate'i lõbusat häält oma selja tagant. „Mul on vist hea meel kuulda, et minu nimi kõlab sinu suust nii positiivsena."
Jätan noormehe tähelepanuta, keskendudes Jake'ile, kes mind sõnagi lausumata silmitseb. „See ei ole sinu lugu, Rose," ütleb ta lõpuks pärast pikka vaikimist.
„Võib-olla pead sa ennast eriliseks, sest oled väljavalitud või keegi," jätkan valjult ning märkan, kuidas tema nägu kahvatumaks tõmbub.
„Paistab, et sul oli väga suur lobisemistuju," poetab Rachel Nate'ile. „Ka mina olen väljavalitu," ütleb ta järgmisena ning ma mõistan, et see oli mulle suunatud. „Ja Rose, sina pole," lisab ta ning kuigi ma ei vaata talle otsa, olen ma veendunud, et tema näol on õel naeratus.
Eiran tema torget ning keskendun jätkuvalt Jake'ile, kelle ohe väljendab midagi, millest ma päris täpselt aru ei saa. „Rose.." lausub ta vaikselt, kuid otsustan teda katkestada.
„Miks sa Madildasse armusid?" küsin ning mind ennastki üllatab mu otsekohesus.
Noormehe sinised silmad puurivad minu omasid ainiti, sellel ajal kui Nate pomiseb: „Rosie, sinust saab veel asja."
„Madildas oli midagi, mida ma varem polnud kohanud," ütleb Jake viimaks täiesti muutunud häälel ning enam ei vaata ta mulle otsa. „Tänu temale mõistsin, et ma polnud see, keda arvasin olevat."
„Ja rikkusid kõik ära," segab Rachel vahele ning tema hääl kõlab uskumatult jäiselt. „Sebastian, sul oli kõik olemas, aga ometi polnud sa sellega rahul," lisab ta häälest kostmas etteheide.
„Tänu Madildale taipasin, mis on tegelikult tähtis ja see, mis mul enne teda oli, polnudki oluline," vastab Jake talle ning ka tema hääl on muutunud külmaks.
„Suur tänu, sain natukenegi targemaks," teatan, kuid ometi olen jätkuvalt suures segaduses. „Ja mis temaga juhtus?" jätkan Jake'i küsitlemist.
Tema ootamatult jäine pilk ajab mulle hirmu nahka ning paneb mu sammu tagasi astuma. „Sellest ma ei räägi," ütleb ta kindlalt ning järgmisena pöörab ta end ringi ja astub sõnagi lausumata Nate'i toast välja.
„Sellist Sebastiani ma juba mäletan," on Rachel esimene, kes suu avab. „Pärast Madildat muutus ta liiga pehmeks.
„Tõsi," nõustub Nate temaga, samal ajal kui mina jõllitan ust, mille kaudu Jake äsja väljus. „Võib-olla lõpu lähenedes, hakkab ta minevikus olnud asju kahetsema," lisab ta ning mind üllatab veidi tema häälest kostev tõsidus.
„Kas sina kahetsed midagi?" küsin ning pööran ringi ja vaatan talle kulmu kergitades otsa.
„Millised sügavad teemad meil käsil on," kommenteerib Rachel sarkastiliselt, kuid mu pilk ei liigu Nate'ilt talle.
Too kehitab õlgu, kuid mulle tundub, et noormees on kuidagi pingesse tõmbunud. „Ma ei usu," vastab ta, kuid tema hääl on veider, mis paneb mind kulmu kortsutama.
Mingil põhjusel puhkeb Rachel naerma ning nüüd saab ta meie mõlema pahased pilgud endale. „Vabandust," ütleb ta ebasiiralt ning hetkeks libiseb ta pilk Jake'i poolt avatuks jäänud uksele," aga Rose, et sa teaksid, siis Nate on pole kunagi armunud olnud ja..."
„Jää vait," nähvab Nate talle ärritunult, laskmata tal lauset lõpetada.
Rachel pööritab selle peale silmi ning mina kortsutan jälle kulmu. „Ära ole selle koha pealt nii tundlik," lausub ta muiates, jääb siis hetkeks vait ning silmitseb mind, kes ma nende vestlust huvitunult kuulan. „Kuigi ehk ma mõistan, miks sa selline olen," lõpetab ta oma jutu ning pöörab pilgu Nate'ile, kes talle ähvardavalt lähemale astub.
„Rachel, mine siit kohe minema ja ära kunagi enam tagasi tule," müristab noormees valjult ning olenemata sellest, et see polnud mõeldud mulle, nihkun ma järjest avatud ukse poole.
Ent Rachel ainult naerab ning miski selles ei meeldi mulle. „Hea küll, ma lähen," sõnab ta ning noormees just kui ohkab selle peale kergendatult," mul on veel Jake'iga vaja üht-teist arutada."
„Mind ei huvita, mida sul vaja teha on. Mine juba," ütles noormees vaiksemalt ja ükskõiksemalt.
Rachel naeratas mulle minust möödudes veidralt ning toast välja astudes, lõi ta ukse valju pauguga kinni ja siis kuulsime teda uuesti naermas.
„Kas ma peaksin samuti ära minema?" küsin, kui Rachel paistab olevat ukse tagant läinud.
Ent tüdruku lahkumine, toob Nate'i näole naeratuse tagasi ning ta raputab pead. „Kui ma sind jälle ära saadan, siis ma ei jõuagi seda lugu mitte kunagi ära rääkida," lausub ta ning annab märku, et ma tema voodile tagasi istuksin.
Teen seda ning korraga tabab mind üks mõte. „Aga mis on sinu lugu, Nate?" uurin temalt ning kohe järgmisel hetkel kahetsen pööraselt, et seda küsisin ega julge talle enam otsa vaadata.
Noormees vaikib pikalt ning ilma ette hoiatamata istub ta minu kõrvale, kuid ma endiselt ei julge tema poole vaadata, vaid silmitsen vaipa, kust oleks hädasti vaja tolmu võtta. „Rosie, ma saan aru, et sinu küsimus on õigustatud," ütleb ta lõpuks ning ma üllatun, kui kuulen, et tema hääl polegi vihane, vaid rahulik.
„Kui see sulle ei meeldi, siis unusta see ära," pomisen ning põrnitsen endiselt vaipa.
Tunnen, kuidas Nate mulle veidi lähemale nihkub ning võpatan, kui mulle meenub, kuidas ta mind suudles. Ent ma jään paigale, kuigi mu süda lööb metsikult kiiresti.
„Mida sa kardad, Rosie?" küsib ta ning seekord paneb mind kulmu kergitama õrnus tema hääles. Ta puudutab mu paremat kätt ning korraga tunnen külmavärinaid ning vaatan järsult tema poole.
„Nate..." lausun, kuid ei suuda lauset lõpetada.
Noormehe meresinised silmad on mulle väga lähedalt ning tema käsi on ikka veel minu omal. „Rosie..." ütleb ta omakorda ning kuulen tema hääles midagi uut, mida ma varem kuulnud pole.
Korraga ma tean, mis kohe juhtub, ent ma ei suuda end liigutada ning vaatan just kui lummatult, kuidas ta mulle veelgi lähemale nihkub. Mu südamelöögid kiirenevad veelgi ning mu pilk libiseb Nate'i huultele, mis on minu omadele ohtlikult lähedal. Ma peaaegu et ei hinga enam ja...
Järgmisel hetkel on noormehe toa uks pärani lahti ning Nate kargab voodilt püsti. Samal ajal hingan mina järsult välja.