Päikesest suudeldud

16. osa

"Veedate lõbusasti aega," kordab Jake hapult Nate'i äsjaseid sõnu ning kinnitab oma pilgu mulle. "Rose, kuidas sina seda kommenteerid?" küsib ta ning keerab oma vennale selja.

Põrnitsen teda ning süüdlaslik ilme mu näos hajub. "Tal on õigus," vastan jäiselt ega jäta märkamata, kuidas Jake pingesse tõmbub," meil oli üsna lõbus, enne kui sina tagasi tulid ja meid segasid."

Silmanurgast näen Nate'i irvitamas ning heakskiitvalt pöialt tõstmas ning koondan seejärel kogu oma tähelepanu taas Jake'ile, kelle ilme on veelgi enam süngestunud. Tunnen end mõnevõrra ebamugavalt, kuid üritan seda eirata.

"Või nii," lausub Jake aeglaselt ning pöörab pilgu Nate'ile. "Aga mille kuradi pärast sa minu tuba selleks kasutasid?" küsib ta ning viha tema hääles on selgesti kuulda.

Irve Nate'i näolt ei kao. "Kas sa oled armukade?" uurib ta otsekoheselt, teenides ära nii minu kui ka Jake'i äärmiselt vihase pilgu. "Rosie on armas, aga ta pole siiski minu maitse," lisab ta kahetsuseta ning naeratab minu suunas vabandavalt.

"Sa oled idioot," sisistan vihaselt, kuid noormeest see ei heiduta.

Nate kehitab õlgu. "Sa oled seda juba paar korda öelnud," tähendab ta lõbustatult," aga see ei pane mind oma maitseelistusi muutma."

Krigistan vihast hambaid ning otsustan teda seekord eirata, pöörates vendadele selja. Jõllitan taas oma toa akent.

"Kuidas Eleanor sellesse suhtus?" kuulen Nate'i ükskõikset häält ning ma hakkan taas asja vastu huvi tundma.

Sellele järgneb Jake'i mühatus. "Väga rõõmus ta muidugi pole," kostab noormees vastuseks. "Samamoodi Rachel."

Alles nüüd meenub mulle taas Eleanor ja tema külm pilk. Judistan tahtmatult õlgu ja loodan sisimas, et ei pea selle naisega enam kunagi kohtuma.

"Loomulikult ei rõõmustanud neid otsus, aga arvestades Vanemate panust, oli midagi muud raske loota," lausub Nate selle peale. "Nad andsid ennast kõik, aga sina püüad oma elu taas ära rikkuda," lisab ta süüdistavalt Jake'ile.

"Ma ei püüa," kostab Jake ilmetult. "Tundub, et seekord oled hoopis sina see, kes ei taha reeglitele alluda," jätkab ta samal ilmetul toonil.

Nate turtsatab. "Ma ju ütlesin, et ta pole minu tüüp," lausub ta ning ma tean, et jutt on taas minust.

Pööran end järsult ringi ning jõllitan noormehi pahasel ilmel. "Ma lähen koju," teatan valjult, kuid ometi seisan ma paigal.

"Oli ka aeg," pomiseb Nate liigagi rõõmsalt. "Sa oled tõeline tüütus," lisab ta ning kingib mulle laia naeratuse.

"Samad sõnad sulle," kostan pahuralt vastuseks ning pööran seejärel tahtmatult oma pilgu Jake'ile, kelle ilme on isegi pahasem, kui minu oma.

"Sinu ainuke hea idee tänase päeva jooksul," sõnab Jake mulle külmalt.

Nate loomulikult irvitab selle peale. "Kahjuks sinu suust pole täna ühtegi head mõtet tulnud, vennas," ütleb ta lõbutatult. "Ma tõesti mõtlesin, et kool võib sind veidi targemaks muuta...".

"Ole vait!" karjume Jake'iga talle üheaegselt, mille peale noormees üksnes õlgu kehitab ning toast minema loivab.

Tahan talle järgneda, kuid Jake haarab mu paremast käest, sundides mind seisma jääma. Tema haare on liialt tugev, pannes mind valu tõttu hambaid krigistama.

"Mida Nate sulle rääkis?" küsib ta tungivalt ning tugevdab oma haaret veelgi.

Põrnitsen teda vihaselt ja üritan end edutult end vabastada. "See pole sinu asi," sisistan.