Minu järjekas Liiliast

13. osa

"OoKaa siis.Kuule mine käi minu kodust läbi ja ütle et ma tahaks läpakat."

"Olgu.Midagi veel?"

"Las ma mõtlen...Ei ole vist ."

"Ma siis nüüd lähen.Tšau!"

"Sauu!"

Ta läkski.Krt,pidin ma teda suudlema?Nüüd ta saab sellest aru et ta meeldib mulle.Natuke ju tegelt.

Ma ei tunne end hästi.Süda on paha.Pea ilgelt lõhub.Jubee!Saaks juba reiti ja msn-i.Siis vist poleks nii ilgelt igav.Hi-hi-hi.Praegu lendas mu aknast õhupall mööda.Mingi naeru nägu oli peal.Äuts,mu pea.Lõhub veeeel hullemini.Valu suureneb.Järsku... Järsku avastan end suurest pimedast tunnelist.Maas on nagu jääkülm vesi.Tunneli lõpus on valgus.Ma kuulen piiksumist.Hiired vist.50 meetri kaugusel tundub olevat kitarr.Ma hakkan selle poole jooksma , kuid ma ei jaksa.Ma oleks nagu paigale naelatatud või siis oleks mul nagu tonnised pommidjalgeküljes.Ma kuulen klirinat.Ilmselt kukkus vaas pooleks.Miks ma üldse siin olen???Ma ei saa aru kus ma olen.Viimane asi mis ma mäletan oli see et ma nägin mingit tobedat õhupalli ja mul oli tugev peavalu.Aa nüüd ma saan aru.Ma olen suremas.Ma ei tohi joosta valguse poole.Ei tohi.Ma keeran otsa ringi ja hakkan tagasi jooksma.Ma jooksen ja jooksen.Ma vaatan korraks tagasi.Tunneli lõpp on hakanud mind jälitama.Ma panen täis tinniga edasi.Ma kuulen et keegi hüüab mind.See hääl on nii tuttav.Ma olen alati armastanud seda häält.Ma jooksen ja jooksen.Jooksen ,jooksen täiskiirusel.Ma olen liiga noor et surra.Ma tahan veel elada.Ma tunnen end nõrgalt ja siis..

..Ärkan taas oma palatis.Tunnen et mu otsaesist katab külmahigi kiht.Ma näen et mu juures on veel keegi.Ma ei saa aru kes see on sest pilt on udune.Ma tunnen end nõrgalt.Ma panen silmad kinni ja hüüan:"Ema!"

"Jah ,kullake, ma olen siin!"ütles ema ning nüüd sain aru ,et ema oli minu juures.

"Ema sa oled siin.Ma arvasin et ma ei kohtu suga enne Laupäeva."

"Ma arvasin sama.Aga mulle helistati ja öeldi et sinuga pole kõik parimas korras ja sa oled koomas."

"Ma olin koomas?Oma arust olin ma pikas pimedas koridoris mille lõpus oli valhe koht.Ühel ajal sain sellest aru ja hakkasin tagasi jooksma ja siin ma nüüd siis olen."

"Hea et sa sellest aru said."Naeratas ema.Esimest korda üle pika-pika aja ma tunnen et ema hoolib minust.

"Ema kas sa läpaka tõid?"

"Jah tõin küll.Ma võtsin selle lootuses ,et sa ärkad."

"Tore."

"Kuidas sa end tunned?"

"Hästi.Ema kas ma saaks nüüd üksi olla.Sa võid läpaka ka lähemale anda."

"Tsauki siis."

"Sauu."

Ta läkski.Ma tegin enda läpaka lahti.Käisin reidis ja msn-is.Ma vaatasin et mulle oli tulnud kokku 57 uut kirja.Suuremas osas sooviti et ma kähku terveks saaks.Änn on saatnud kokku 9 kirja.Neis ta soovib ära leppida ja vabandada.Ei temaga ma enam läbi ei käi.Madis oli kasaatnud äraleppimis kirju aga talle ma panen bloki ja ei suhtle ka enam.Istusin arvutis ja lõpuks tuli...