Minu järjekas Liiliast

38. osa

"Mis juhtus?" küsisin Joosepilt.

"Juhtus see ,et sa kukkusid kokku. Ega sul kuskilt ei valuta?"

"Hetkel ma küll ei tunne ."

"Hea seegi. Mis sa mulle ennem öelda tahtsid?"

Mõtlesin natuke ,sest mu teema ei meenunud mulle.Siis meenus.

"Aa. Ma tahtsin sulle öelda et ma olen rase." ...

Kui olin Joosepile teatanud oma "toreda" uudise ,ei tulnud tema suust ei kippu ega kõppu .Nii me seal seisime ,mina Joosepi kätel .

"Noh ,ütle midagi ," palusin Joosepit.Ta lihtsalt vaatas mulle lolli näoga otsa. Olin juba valmis nutma hakkama .

"Poiss või tüdruk?"päriti mult.Ma naeratasin õrnalt . No vähemalt mingigi reaksioon .

"Selleks on veel liiga vara," vastasin .Järsku tundus et Jossil hakkab mõistus vaikselt tagasi tulema.

"Aga miks sa mu bussis ära tõukasid?"esitati mulle uus küsimus .Ega mul midagi nagu polnudki vastata.

"Ma ei oskagi seletada... No proovi ette kujutada et sa oled rase,tean et sul on seda suht raske teha aga jahm . Su lapse isa sebib teisi tüdrukuid.Sa pole veel täiskasvanu ja sul ei ole piisavalt julgust ,et oma vanematele kõigest rääkida.Ning sa oled hirmunud ka ," üritasin poisile seletada ning jätkasin, "Alguses mul ei olnudki plaanis sulle sellest rääkida ,kuid siis kui Änn ja Madis sellest kuidagi teada said ,käskisid nad mul sulle rääkida .Punnisin vastu. Siis ma otsustasin samal päeval kodust põgeneda. Sõitsin bussijaama ning võtsin pileti esimesele suvalisele bussile. Bussis ma istusin algselt üksi,ennem kui sina sinna tulid.  Ma olin täiesti omas mullis.Siis tulid sina ning küsisid mult midagi ,ma ei näinudki kes sa olid. Mõne aja pärast küsisin ma sult ,et kus see buss läheb? Ning kui sa ütlesid et Haapsallu ,hakkasin ma kohe mõtlema kelle juurde minna. Mulle meenus kohe Marru.Helistasin talle ja ta oli nõus et ma lähen tema juurde.Siis kui olen sealt korra ära käind ,siis leian ma sinu sealt . See oli juba liig minu jaoks .Siis sundis Marru mind ,et ma sulle ütleksin et ma rase olen.Ning nüüd on see tehtud. Jumal tänatud! "

Ma olin vist suutnud mingi loengu maha pidada,sest Joosep vaatas mind imelikult.

Ma polnud varem teda sellisena näinud.Järsku avastasin ,et ma pole enam joosepi kätel ,vaid hoopis Jossi süles pingil.Mul tekkis selline tunne nagu näeksin ma Joosepit esimest korda. Need lõputud silmad...

"It's a damn cold night triyng to firure out this life wont you take me by the hand take me somewhere new don't know who you are but I... I'm with you,I' with you," kõlas laul .Jälle minu vastik telefon.Tirisin selle oma taskust välja.Kahjuks ma ei jõidnud vastata.Avasin klahviluku ning vaatasin kõneregistrist ,kes mulle helistanud oli.Tuli välja et mulle helistas Änn.Kõhkelmata helistasin talle tagasi.

"Hallo."

"Tsau Änn! Mis tahtsid?

Tsau jah! Kus sa oled?" siti kohe peale lühikest vastust.

"Eem ... Ma olen kuskil Haapsalu pargis. Missiis?"

"Ei midagi erilist.Mind lihtsalt huvitas . Millal tagasi linna tuled?"

"Ei tea," vastasin ausalt.

"Kas sa oled juba Joosepile rääkinud?"

"Jah. Aga milleks nii palju küsimusi?"

"No sorri. Juhtus nii. Ei tahtnud ,aga tuli kuradi hästi välja."

"Ei sorista välja .Anything else?"

"Nope .Tsau siis ."

"Tsau."

Panin telefoni oma kulunud teksade tasku.

"Kes oli?"küsis Joosep minu käest.

"Änn. Ta muretses veits minu pärast."

Aam . Okei siis .

"Mis nüüd teeme ?" pärisin.

"Ei tea. Äkki lähme Marka juurde?"

"Marka?"

"Maarika noh.Nõus?"

"Eks siis lähme. Millal sa linna tagasi lähed?"

"Nädala lõpus ilmselt.Missiis?"

"Ma mõtlesin et me võiks siis koos minna."

"Võiks küll. Miks mitte?"

"Jahh . Miks mitte?" laususin ma silma pilgutades.Tõusime ning hakkasime Marru poole liikuma.Äkki tundsin kuidas küs soe käsi haaras minu oma. Sain aru et mu põsed hakkasid õrnalt roosatama.Nii me kõndisimegi Maarika kodu poole. Kui korterisse sisse astusime avanes meile üllatav vaatepilt.

______________________________________________________________________________

[A/N] 6 osa veel!