Minu järjekas Liiliast

32. osa

Läksin koju suurema tiiruga ehk siis läbi oma lemmik pargi.Nägin noorte kampa istumas pingil. 

"Mäletan kui mina ka nii vana olin. Olid ajad, olid ajad,"mõtlesin muiates.

"Kahju et neid tagasi ei saa,"ohkasin omaette.

"Mida tagasi ei saa?"kuulsin kuidas keegi mu selja tagant küsis. Küsija tuli minu kõrvale.See oli... ... Eddy,Steffi nüüdseks juba abikaasa.

"Ah ma niisama. Tere Eddy!"

"Tere-tere!"

"Kuidas teil läheb?Kuidas läheb Leonal?(nende tütar)"

"Leol läheb hästi.Ta oskab nüüd öelda ka "palun" .Aga kuidas sul endal läheb?"

"Nii ja naa."

"Ühesõnaga hästi?"

"Mitte päris aga jah.Tervita siis minu poolt Steffit ka . Leonat ka.Tsau!"

"Tsau!"sain vastuseks. Niisiis suund kodu poole.Loodame et keegi veel minuga mulisema ei hakka.Ma tõesti ei viitsi kuulata.

Jõudsin koju vahejuhtumiteta.Läksin arvutisse.Enne seda sõin ka veel mingeid fitnessi krõbinaid.Käisin MSN-is ,orkutis ja reidis.Nagu mitte midagi põnevat polnud.Hakkasin mingit kaardi mängu mängima.Kuna ka see oli igav ,läksin telekat vaatama.Vaatasin  Fox Life'i ,kust tuli Hope&Faith . Seda oli suhteliselt põnev vaadata ,sest seal tehti mingisugustki nalja . Oma 2 tundi ning siis hakkasin mõtlema mis ma peole selga  panen . Läksin oma riiete kapi juurde ning otsustasin neoonroosade teksade ja  valge t-särgi kasuks.Muideks t-särkile oli kirjutatud suurelt OMG! Siis veel vaatasin mingid sokid ja pusa. Otsustasin Änni käest küsida millal minek on . Niih .Helistatud. Ta ütles et nad hüppavad kohe-varsti minu juurest läbi ja siis lähme.Varsti me juba suundusimegi maale - Änni vanavanaema kodusse. Ta vanavanaema enam juba ammu ei ela niiet võib seal kõike vabalt võtta. Niisiis olid varsti juba õhtu tunnid käes ning hakkasime vaikselt jooma.Seal oli igast rahvast .Suuremat osa ma ei teadnud ,aga see mind ei huvitanud.Jõin ennast pildituks. Ma ei mäletanud midagi .Ma ei tea kellega  ja millest rääkisin.Hommikul leidsin ennast  vannitoast vannist magamas .Tõusin vannist üles ning läksin peegli juurde. Ma nägin jube välja : meik oli laiali ja soeng oli sassis. Pesin kähku oma näo jääkülma veega üle ning jalutasin kööki.Seal istusid Änn ja Madis. Neil olid natuke murelikud näod peas. Ma ei teinud nende nägusest välja ning istusin nende juurde laua taha.

"Ommik,"podisesin neile .

"Hommik jah ."

"Noh ,mis te siin teete siin nii vara. Mis üldse kell on?"pärisin.

"Kell on üks. Me tahame sinuga rääkida - ...."