Ta tuligi.Ta vaatas natuke ringi.
"Hubane.Ainult et radikas on puudu."
"Siin peabki hubane olema,sest siin on mu pelgupaik.Kui mul vanematega mingi tüli on tulen alati siia.Kui tahad võid täna ka siia ööseks jääda."ütlesin rahulikult.
"Mille peal ma magada saan?"
"Madratsi.Ja magamiskoti saad ka.Patja pole."
"Millel sina magad?"
"Mina magan sinu peal."üritasin nalja teha kuid sellest ei tulnud eriti välja .
"Tegelikult mul on 2 madratsit millest ühe laenan sulle ,2 magamiskotti ka."
"Niiet sa oled kõik ära kavandanud.Koht kus olla ja nii edasi."
"Jah põhimõtteliselt küll.Välja arvatud tülid."ütlesin.Tekkis vaikus mille ma katkestasin.
"Joosep,...""Jppsep luba mulle et sa ei räägi mitte kellegile et mul see onn siin on.Eks ju."
"Ära muretse ei räägi."
"Ära isegi siis räägi kui ma olen kadunud juba paar nädalat.Aga kui ma tõesti nii kadunud olen siis võid mulle siia külla tulla.Kõige pikim aeg mis ma siin olin oli kolm ja pool nädalat.Ema ja isa olid mures küll aga midagi hullu nad mulle ei teinud."
"Kas sa tuled siia iga väikese tüli pärast?"
"Vahest.Mõnikord kannatan ma need väikesed vahejuhtumid ära."
"Jälle tean sust rohkem ...Lil,"
"Jah."
"Mis sa teeksid kui ma su maha jätaksin?"
"Sa tahad mind maha jätta ja selle Anetiga olla?"
"Ei taha sind maha jätta,ma ju armastan sind."
"Pea nüüd ,pea nüüd!Ss..ssa..sa armasdad mm.mi..mmind?"
"Jah,ma armastan sind.Kas sina siis mind ei armasta?"
"Ma ei tea.Ma vist ei teagi mis on armastus.Aga ,Joosep, mis sul Anetiga oli?"
"Mitte midagi.Ta on mu täditütar."
Ma tõusin püsti,möödusin Jossist ja läksin kapi juurde,milles olid söögid.
"Tahad ka süüa?"
"Mida sul on?"küsis noormees kellega ma nüüd koos saladust onnikohta jagasin.Ta jalutas minu juurde ja võttis mult ümbert kinni.Kuna ma lin tema poole seljaga siis keerasin end teistpidi nii et meie pilgud kohtusid.Vaikus.Me vaatasime üksteisele sügavale silma.Kuid siis ,sa ei kujuta ettegi,kallis päevik.Ma nägin vist nägemust.Selles nägemuses olin mina rase.Mul oli juba suur kõht ees.Ja siis tuli mingi mees-muideks hea väljanägemisega - minu juurde ja tegi mulle abielu ettepaneku.Ja edasi ma ei näinud sest Joosep pööras oma pilgu ära.
"Kas sa kuulsid seda?"
"Mida?"
"Väljas olid mingid hääled."
"Ma panen siis ukse haaki."ütlesin,vabastasin end Joosepi haardest ning panin ukse haaki.
"Tead Joosep.Kui me üksteisega tõtt vaatasime ,nägin ma mingit nägemuse moodi värki."
"No mis sa siis nägid?"küsis ta naeratades.
"Vot seda ma räägin sulle siis kui see täide läheb."õrritasin ma Jossi ning suudlesin teda.
"Keda sa seal nägemuses nägid?"
"Ennast ja mingit meest.Ma ei saanud aru kes see mees oli."
"Kas ta tegi sulle midagi halba?Kirjelda teda mulle ja ma lähen killin ta maha."
"Ei .Hoopis vastupidi."
"Siis on hästi."
"Ma arvan et see läheb paari aastapärast täide."
"Tõesti?"
"Jah ,sellepärast et ma olen liiga noor."
"Milleks noor?"
"Selleks mis seal nägemuses oli.Ma olen ju alles 14.See mees mu nägemusest võisid olla ka sina."
"Kas ta nägi minu moodi välja?"
"Tal olid mustad juuksed nagu sinulgi ainult et geeli polnud peas."
"...."

ESTÁS LEYENDO
Minu järjekas Liiliast
Romancema ei kujuta ette mida 14-aastane mina siia kirjutaks...