Minu järjekas Liiliast

29. osa

"Niisiis teeme nii et sa tuled siit praegu alla , lähed koju magama ning hommikul räägid Madisega.Nõus?"

"Nõus.Aga ma ei saa siit ära."

"Oota ma lähen all ning saadan kellegi sulle järele."

"See on hea mõte,"tunnistas Änn.Maari minuti pärast ,kui ma olin maapeal olnud jooksis Änn minu juurde ja kallistas mind. Ma ei saa aru miks ta mind kallistas.Mingu kallistagu seda koeraga tädikest ,kes seisab seal pool või seda nutvat poissi seal .Mida v*ttu!See on ju ...Madis.Ma haarasin Ännil käest ja hakkasin teda Madise poole vedama.

"Kuhu sa mind viid?"

"Siis näed."vastasin talle napisõnaliselt.Me jõudsime Madise juurde.

"Noh miks nii nukker?"pärisin.Selle peale ta vaid kehitas õlgu.Ma läksin Madisele lähemale.

"Ole nüüd meheks ja sebi Änn ära.Siis annan sulle andeks.Ännile juba andsin."sosistasin talle kõrva.Ta noogutas ainult.Ma lehvitasin veel neile mõlemale hüvasti jätuks ning läksin oma onni tagasi.Jõudsin ukse taha ning jäin kuulataa.Ma panin kõrva vastu ust.Joosep mõmises mingit viisi.Seda oli niinaljakas kuulda,et ma hakkasin täiega naerma.Ta vist kuulis seda.Igatahes ta enam ei mõmisenud.

"Õu Joss, lase sisse.Siin Liilia."ütlesin.

"Ütle isikukood ka veel."

"Ma ei tea seda,"porisesin endaette.

"Äkki on 40000000000?" pakkusin.

"Okei ,tule sisse."Joosep avas ukse.

"Kas see tähendab seda et mu isikukood oli õige?"

"Ma ei tea su isikukoodi."sain vastuseks.

"Ah et nii."läksin tuppa ning istusin toolile.Joosep istus toolile,mis asetses minu oma kõrval.

"Mis sa seal ukse taga naersid?"päris Joss.

"Seda kuidas sa ümisesid."

"Aa,seda vä?Mul tuli lihtsalt hea tuju peale."

"See on ju tore."

"Siis on tore kui on tore,"ning ta naeratas mulle.Ma läksin istusin ta sülle.

"Kas jätkame sealt kus pooleli jäi?" küsisin.

"Igatahes."Mu kallim haaras mul ümbert kinni ning  suudles mind ja mina suudlesin teda vastu.Ma tundsin kuidas ma tahan Joosepit siin ja praegu.Suudlesin teda oma suureima kirega,mille peale ta läks metsikuks.Mu Lõvi pani käed mu pluusi alla. Ning mina tirisin ta pluusi ära.

"Oled sa kindel?"päris ta minult.Vastuseks ma suudlesin teda.Paari sekundi pärast olime me maas madratsil ja nii see läkski.Hommikul ärkasin Joosepi kätevahel. Ma tõusin vaikselt püsti ning panin riided selga.Joosep veel magas.Tegin endale kohvi ning läksin õue ,väikesele, 2-astmelisele trepile istuma.Jätsin ka ukse lahti.Päike hakkas alles tõusma ja kaste oli ka maas.Mõtlesin et kas tõesti on veel vähe.Kui olin vaadanud kella sain teada et kell oli alles 6.23. "Enam ma magama ei jää,sest olen juba kohvi joonud ja värskes õhus olnud.Ei noh täitsa tore."mõtlesin. Kuid siis...