Minu järjekas Liiliast

25. osa

Sellepeale ma suht vihastasin ja lähsin otse joones Jossi juurde koju.Ja tead mis oli kõige huvitavam - Anett oli seal.Niisiis kasutasin ma juhust.Kuna me Joosepiga seisime uksel küsisin valjult:"Joosep,musi ,kas ma homme öösel jälle sinu kaissu võin tulla?"selle peale ütlesin vaikselt:"Upsii ma rääkisin liiga valjult ,ma loodan et suvanemad veel ei maganud."

"Ei maganud.Aga miks sa nii valjult rääkisid?"

"Selle pärast et ma tulin ühest oma salajasest kohast kus meil käis väike disko.Muusika oli veits põhjas,ning ma ei suuda oma häält hetkel talitseda."

"Aa.Okei siis .Oli midagi veel?"

"Ma ei saanud vastust."küsisin valjusti .

"Ei tohi."

"Kahju et ma sind segan,ometi oli meil ju nii lõbus,ma mõtlen viimati."

"Mis sa segamise all silmas pidasid?"

"Seda et sul on oma armukese või mis ta iganes ei ole liiga kiire,et sa ei suuda eriti siin minuga seista ning ei kutsu edasi ja nii."

"Oot-oot -  misassja?"

"Kurat küll ma tean väga hästi et sa peale minu käid veel ka Anetiga."ma ei suutnud enam ,ma hakksin ära jooksma.Kuna maja eesõu oli suurem kui tagaõu läks mul aega et teeni jõuda.Joosep hüüdis mulle midagi aga ma ei tahtnud midagi kuulda.Ma kuulsin vaid et tagant tulid jooksu sammud.Ma eirasin neid samme.Ma ei suutnudseisma jääda - mu jalad läksid ise mööda rada mida jooksin.Jah just rada ,sest olin jõudnud peaaegu metsa.Metsa,mida tean nagu kolme viiest sõrmest.Just nii.Ma tean suuremat osa sellest metsast.Ma loodan et Joosep ei tea.Nii ma siis jooksin lõpuks läbi puude kus polnud rada,kuid ma olin sinna teinud omad märgid,millest keegi teine aru ei tohtinud saada.Ma jooksin selle pärast metsa et mul on siin onn.Seal on mul väiksed söögid joogid varutud et kui igaks juhuks on vaja siis on olemas.Mul on seal isegi väike voodi- kaks madratsit ja kaks magamis kotti.Sellepärast on neid kaks ,et kui üks peaks katki minema siis on teine olemas.Ära muretse päevik .See onn käib lukus ka .Võti ripub mul koguaeg kaelas.Mul on seal isegi raadio sees.Kui ma onnini jõudsin läksin kohe ukse juurde aja hakkasin kiiruga ust lahti keerama.Kui olin ukse lahti keeranud siis vaatasin uksepealt ega Joosep pole siia jõudnud. Aga ennäe üllatust kes oli tulemas?Muidugi Joosep.Ma pain kähku ukse kinni.Hea et mul oli haak olemas.Panin ukse haaki.Joosep oli jõudnud ukseni.Ta katsus ust ning hakkas paluma:"Liilia palun lase mind sisse."

"Ei lase."vastasin.

"Lase mul seletada."

"Milleks?"

"Sa oled saanud midagi valesti aru."

"Kurat küll ära valeta.Ma ju kuulsin ise seda ."

"Kas ma ütlesin midagi sellist ?"

"Ei aga see on ju loogiline.Kas sa ütleksid mulle et sa käid ka kellegi teisega?Ei ütleks."

"Sa mõtled liiga palju .Rahune ja lase mind sisse."Ma läksin vaatasin kus mu joogid on ja haatasin ühe neist.Jõin seda.Sel oli kibeda võitu maitse."Fui milline maitse."mõtlesin.Läksin tagasi ukse juurde ja võtsin haagi lahti.Läksin istusin.

"Liilia oled sa veel seal?"

"Jaaajaa.Tule sisse kui tahad."

Ta tuligi.Ta vaatas natuke ringi.

"Hubane.Ainult et radikas on puudu."

"Siin peabki hubane olema,sest siin on mu pelgupaik.Kui mul vanematega mingi tüli on tulen alati siia.Kui tahad võid täna ka siia ööseks jääda."ütlesin rahulikult.

"Mille peal ma magada saan?"

"Madratsi.Ja magamiskoti saad ka.Patja pole."

"Millel sina magad?"

"Mina magan sinu peal."üritasin nalja teha kuid sellest ei tulnud eriti välja .

"Tegelikult mul on 2 madratsit millest ühe laenan sulle ,2 magamiskotti ka."

"Niiet sa oled kõik ära kavandanud.Koht kus olla ja nii edasi."

"Jah põhimõtteliselt küll.Välja arvatud tülid."ütlesin.Tekkis vaikus mille ma katkestasin.

"Joosep,..."

________________________________________________________________________________

[A/N] 19 osakest veel...