Minu järjekas Liiliast

20. osa

"Jaa."

"Liilia kuule palun kuula mind ära.Ära pane kõne ära."

"Räägi siis siva ma ei kannata eriti su häält."

"Ma tahtsin vabandust paluda."

"Kui see oli kõik siis jäta mind rahule ja  h e a d a e g a !"

Lõpetasin selle kõne "ülimeeldiva" inimesega . Toppisin telefoni tasku.

"Mis ta tahtis?"

"Vabandada.Ta vist lootis et ta päästab sellega midagi ."

"Aga sa ju põhimõtteliselt saatsid ta pika kaarega perse ."

"Seda jah .Loodame et ta ei tüüta mind enam ."

"Loodame."

... Päike loojub.Päike on mõnusalt punakas.See punane peegeldub ka merel.Ei tea kas praegu saaks topelt päevitust ka?Vaevalt ,päike ju enam ei tee nahka pruunimaks.Paari sekundi (tegelt minuti )pärast päikest enam polnud.Päris hämaraks läks.

"Kas lähme?"küsisin.

"Mul ükskõik.Sinuga on lihtsalt nii hea koos olla."sõnas ta ning suudles mind.

"Liilia kuule.."

"No räägi."

"Äkki tuled täna minu juurde ööseks."

"Olgu,aga ma pean kuidagi emale ütlema et ma lähen või tulen sinu juurde.Ja pealegi me oleme ju naabrid niiet ma peaks mai tea mis imeteed pidi hiilima."

"Mis sa selle all mõtled?"

"Seda et ema hakkab ei-tea-mida mõtlema.Ütleks et ma pole linnas ja ma jäin bussist maha ning hääletada ma ka ei julge .No mida iganes talle kokku veeretada."

"Aa,mõikan."

"Tore.Kas teil on tagauks ka?"

"On.Aga me ei tea kuidas me meie õue jõuame."

"Aa ,upsi ma unustasin et sa suhteliselt alles siia kolisid.Tuleb tulla kvartal kaugemalt-sealt poolt kuhu jääb teie tagaõu.Tuleme sealt läbi.Keegi ei pane tähele...Seal ju pole koera ,eks?

"Su jutt polnud küll kõige arusaadavam aga küll hiljem saan aru.Minu arust mu naabritest kellegil koera küll pole."

"Väga tore.Siis pole muud midagi teha,kui helistada ."

"Helista siis ära.Päris hämar on juba ."

"Olgu."

Sikutasin oma telefoni taskust välja.Valisin oma ema numbri.Kutsub.Kuulen mingit nõmetat "Minu tooni" ehk siis tema tooni .

"Kuuldavus."

"Tere emps.Kuule nüüd on selline lugu ,et ma ei saa ööseks koju tulla sest tulin sõpradega mingisse maa kohta.Me oleme siin ..Maimu juures.See on üks mu paraleelklassiõe vanaema.Sa ei tea teda .Me jäime viimasest bussist maha.Kuule ema ma pean lõpetama sest Maie käsib mul magama minna .Tsau."

Panin kähku kõne ära.Me hakkasime kahekesi naerma.Ime et me ei olnud maas kõveras.Me naersime mingi 10 minta järjest.Me lõpetasime naermise.Õigemini Joosep lõpetas.Ta vaatas mind.

"..."sõnas ta nind ...

_______________________________________________________________________________

[A/N] 24 osa veel...