Minu järjekas Liiliast

34. osa

Täna ma nägin koolis Joosepit.Alguses ei teinud ma temast välja.Hiljem kui tunnid olid läbi tuli ta minuga rääkima .Ma laususin talle sõnad :"Kõikjal on parem kus meid pole." Niisiis ma andsin selle vihjena. Ta ilmselt ei mõistnud mida ma suust välja ajasin. Ma ütlesin talle veel et mõelgu veel ning kõndisin sealt minema. Õnneks on see nüüdseks juba tehtud.Tegelikult,kui ma seal koridoris koos Joosepiga seisin ,tundsin ...vajadust Joosepi embusete ning suudluste järele.Ma sain oma tunded alla surutud ,kuna ma surusin kõvasti oma küüned peopessa.Tekkis tunne nagu peopesad oleks katki läinud. Õnneks ei läinud. Jalutasin koju .Mõtlesin ,et mis siis saaks kui Joosep saab mu "mõistatusest" aru. Ilma pikemalt järele mõtlemata , pakkisin oma asjad kohritesse ning pistsin kodust minema. Tellisin endale takso ning sõitsin bussijaama. Võtsin mingi suvalise bussi ning lahkusin oma armastatud kodulinnast.

"Hüvasti ,kodu!"pomisesin oma ette . Ma olin täiesti omas mullis. Vaatasin aknast välja ning siis ... ma ehmasin.Sest keegi küsis minult midagi.Vaatasin sellele inimesele arusaamatult otsa.Ma isegi ei pannud tähele kes see oli.

"Ah?" pärisin .

"Ma küsisin ,et kas see koht on vaba?"

"Ikka on"vastasin ning suunasin enda pilgu aknast välja.Pea oli mõtetest paks. Üritasin meenutada kuhu ma sõidan.Mul oli 2 vastust : kodust ära ning kusagile pärapõrgu.Ma küsisin oma nn "pinginaabrilt" ,et kuhu see buss viib . Vastuseks sain et Haapsallu. Mõtlesin kähkukas ma tean kedagi Haapsalust? Ning siis meenus mulle Maarika. Me tutvusime Maarikaga kunagi ühes laagris ning mul oli õnneks ka Maarika number olemas. Haarasin käekotist oma telefoni ning helistasin Maarikale.

"Hallo!"

"Tsau Maarika.Mis teed?"

"Niisama.Mis siis?"

"Ei midagi.Ma tahtsin sinult lihtsalt midagi paluda ."

"Noh,räägi,Lil"

"Kas ma võin natukeseks ajaks teile elama tulla."

"Ikka võid .Aga miks?"

"Hiljem seletan,sobib?"

"Ikka .Jään sind ootama. Kas sa ikka mäletad kus ma elan?"

"Jah.Ma peaks kuskil tunnipärast seal olema. Sau!"

"Tsauki"

Toppisin oma telefoni tasku .

"Põgened ?" küsiti mu kõrvalt.

"Eem... on see sinu asi?"

"On küll Liilia." keerasin pilgu kõrvale ning seal oli ...